Ka vorm on sisu.

Me peame lugu võimalikult tekstilähedastest tõlgetest, niivõrd kui tekst ja eesti keel seda võimaldavad. Lähtume Günter Grassi soovitatud ideest, et tõlkijad võiksid järgida võimalikult palju autori sõnastust ning lausestust: teha võib-olla isegi neologisme, kui  sihtkeeles näiteks mingit liitsõna pole jne, mitte tingimata struktureerida lauset ümber üksnes “ladususe” saavutamise eesmärgil. Ladusus tähendab sageli ju vaid seda, et tekst ei torka mitte millegi poolest lugeja emakeele taustal silma, ta on tehtud nullstiilseks. Loomulikult, see ei tähenda mehhaanilist ümberpanemist, vaid mingi uue tervikstilistika otsimist.

Tõlkekeel võiks säilitada mingi võõruse, eksootilisuse — see on ta lisaväärtusi. Teame vist kõik vene klassikute tõlgete kaudu, milline on “venelik” lause jne. Meie püüame otsida viise, et näidata, milline on itaalialik lause, millist elegantsi siin kasutatakse. Eesti kirjakeel on noor ja seega on meil vaat et piiramatud võimalused seda arendada ning laenata siia ka teiste keelte esteetikat, et oma keelt ja mõtteviisi rikastada.

Loomulikult me katsetame. Mõned katsed tulevad välja paremini, mõned halvemini. Seega on oodatud kõik kommentaarid ja soovitused, kuidas teksti parandada, kuidas mingeid lauseid ja lõike paremini ütelda, lähtudes ülalpool esitatud ideedest. Kui sa leiad meie tõlketekstides midagi huvitavat või siis midagi, mis vajab parandamist, siis kirjuta sellest siia lehele!

Keel on paindlik nähtus, eesti keel igal juhul. Ja talle tuleb võimalusi anda.

Advertisements