You are currently browsing the category archive for the ‘Veneto’ category.

Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradItaalia on vabariik, mis on rajatud tööle nagu ütleb meie konstitutsiooni esimene paragrahv ja siinsete blogiadministraatorite töökohustuste tõttu ongi fotojaht pisut viibinud ja mõned teemad vahele jätnud. Kuid püüame taas jahilistele kaasa lüüa.

Lemmikud on ikka isiklikud, kuigi lapsed ja loomad on tihti kõigi lemmikud – ent üks mida ei tohi unustada on see, et ka neil on omakorda lemmikud.  Torino lambipoe omanikul on näiteks koer Susanna, kellel on omad lemmikkäigud ja lemmikpoed, delikatessipoe lävel võib ta lesida tunde, sest kahtlemata on midagi head oodata ning kõrvalolev lihapood ei tekita sugugi mingit huvi, küll aga pagariäri singipirukad. Reggio Emilia tädikeste lemmikul Anital on aga oma lemmikmarjad, mille otsinguil ei kõhkle ta ka hoopis teistesse regioonidesse tormavat. Toscana on aga maakond, mis on nii kunsti täis, et isegi koerte lemmikud ei ole seotud toidu vaid hoopis maalidega ning seetõttu on Toscana ise turistide lemmik – eriti muidugi Pisa imede väljak ja üks konkreetne torn, mis kuidagi püsti püsida ei taha.


Lemmikpood, Torino, Piemonte, 2009 (Autor: Sirkka)

Lemmikpood, Torino, Piemonte, 2009 (Autor: Sirkka)




Lemmikmarjad, Fumane, Veneto, 2009 (Autor: Mari-Ly)

Lemmikmarjad, Fumane, Veneto, 2009 (Autor: Mari-Ly)




Lemmikmaal, Cecina Mate, Toscana, 2009 (Autor: Kätlin)

Lemmikmaal, Cecina Mate, Toscana, 2009 (Autor: Kätlin)




Lemmiktorn, Pisa, Toscana, 2009 (Autor: Sirje)

Lemmiktorn, Pisa, Toscana, 2009 (Autor: Sirje)

Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradItaalias on üldjuhul tänavad ise kunstiks, seepärast siin toimubki enamik ühiskondlikust elust just väljas. Loomulikult see kunstipärasus inspireerib kõikvõimalikke inimesi uut loomingut tegema, näiteks Sardiinias tühjendatakse suveõhtuti Villasimiuse peatänav autodest, et tänavaservadele mahutada tänavakunstnike lauad ning nii nad lobisedes koos rahvaga kunsti loovadki – mõni tuleb lausa Roomast, mõnusa dialektiga pealtvaatajate poole pöördudes haarab värvirullid ja peitlid ning pilt valmib vaid kümne minutiga. Rooma – ja kõigi teiste linnade – väljakuil kohtab aga igat sorti tänavakunstnikke, kellelt saab koduseintelegi maale haarata või kes omaenda kehast on teinud kunstiteose, mis väikse annetuse puhul teinekord liigutama hakkab. Ja samal ajal kui Bologna uus linnapea hakkas 2009. aasta suvel kõnelema, kuidas tegelikult tuleks kõik isetegevuslik tänavakunst linna keskusest välja tõrjuda, linn graffitist puhtaks pesta ning mitte kedagi enam joonistama lasta, leppisid kunsti- ja muidutudengid kokku paljude väikeettevõtjatega ning kaunistasid nende hallist metallist uksekaitsed – või siis terve edicola – värviliste piltidega. Tänav on ka meie kodu ja me ei taha sinna steriilsust, vaid esteetilist naudingut ning vabadust omaenese loomejõudu proovile panna! Ma loodan, et ka linnapeale tuleb see viimane asjaolu nüüd kenasti meelde (peaks talle vist selle postituse lingi saatma, muide Bologna pilte saab suuremalt ka näha, kui peale klikid).



Tänava kunstnik, Villasimius, Sardegna, 2009 (Autor: Helena)

Tänava kunstnik, Villasimius, Sardegna, 2009 (Autor: Helena)




Tänav kui kunst, Burano, Veneto, 2009 (Autor: Julia)

Tänav kui kunst, Burano, Veneto, 2009 (Autor: Julia)




Platsilt kunsti, Roma, Lazio, 2008 (Autor: Kadri)

Platsilt kunsti, Roma, Lazio, 2008 (Autor: Kadri)




Südame kunst, Firenze, Toscana, 2009 (Autor: Sirje)

Südame kunst, Firenze, Toscana, 2009 (Autor: Sirje)




Vabadussammas, Roma, Lazio, 2009 (Autor: Anna)

Iseseisvussammas, Roma, Lazio, 2009 (Autor: Anna)




Seintekunst, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)

Seintekunst, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradJuba vanad roomlased raiusid Itaalia poolsaarel efektiivselt enamiku puid maha ning olid sunnitud tsemendi välja mõtlema, et ikka millest ehitada oleks (ja mis nii kergelt põlema ei läheks) ning ka impeeriumijärgsed laialipillutatud vabariigid ja kuningriigid ei halastanud järelejäänud metsadele. Seetõttu ongi peamine ehitusmaterjal siin pigem kivi ning puu väljendab juba luksustki. See muidugi ei takista 20. sajandi barbaritel oma eelkäijate vaimus metsi hävitada, näiteks kindlustusraha saamiseks neid põlema süüdates – kuid nüüd on meil vähemalt rahvuspargid ning põhjapool on natukene tavametsigi alles (ja lõuna Foresta Umbrat soovitan kõigil vaatama minna, et teada saada, milline oli Itaalia enne, kui see tühjaks raiuti). Mõnikord harva aga tabab silm mälestused sellest, kuidas puu on olnud ka siin ehitusvahend ning kui näha puud seal, kus oleme harjunud silmama kivi ja rauda – näiteks sildades ja laevades – siis toob see naeratuse näole. Bologna vanima säilinud maja, tuhat aastat vana, tollest ajast, kui siinsed kuulsad porticodki alles puust olid, Corte Isolani sissekäigu ees peatuvad aga kõik, isegi need, kes siin elavad – vähemalt hetkeks, et imetleda ühte puust maja. Sest puudel, kas teate, on süda ja selle südame soojus on tunda ka läbi tuhande aasta.


Raiutud puu nägu, Cortina d'Ampezzo, Veneto, 2007 (Autor: Helena)

Raiutud puu nägu, Cortina d'Ampezzo, Veneto, 2007 (Autor: Helena)




Sild üle Po, Lombardia, 2009 (Autor: Sirje)

Sild üle Po, Lombardia, 2009 (Autor: Sirje)




Puulaev, Vulcano, Isole Eolie, Mar Tirreno, 2009 (Autor: Anna)

Puulaev, Vulcano, Isole Eolie, Mar Tirreno, 2009 (Autor: Anna)




Corte Isolani, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)

Corte Isolani, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)




Puu süda, Merano, Trentino-Alto Adige, 2008 (Autor: Kätlin)

Puu süda, Merano, Trentino-Alto Adige, 2008 (Autor: Kätlin)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradMeie aeg on meie oma ning Itaalia tudengid teavad seda hästi, kirjutades ka seintele, et teiste tehtud kriisi meie ei kavatse kinni maksta, meie aeg on see, kus meie otsustame tuleviku üle. Sellise tuleviku üle, kus nafta ei oma prioriteeti lillede üle ja sellise tuleviku üle, kus vanavanaemad ja lapselapselapsed võrdselt tähtsad on ning kus nad omaette oma sala-ajas omi mõtteid vahetavad.


Teie kriisi me ei maksa, Bologna, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Oudekki)

Teie kriisi me ei maksa, Bologna, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Oudekki)




Nafta lilledeks, Bolzano, Trentino-Alto Adige, 2009 (Autor: Kätlin)

Nafta lilledeks, Bolzano, Trentino-Alto Adige, 2009 (Autor: Kätlin)




Vanavanaema ja minu aeg, Schio, Veneto, 2009 (autor: Raine)

Vanavanaema ja minu aeg, Schio, Veneto, 2009 (autor: Raine)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradKõige rohkem on Itaalias õisi ja seda aastaringselt ja kõigil on oma tähendus, roosad magnooliad, mis põhjas kinnitavad, et kevad on oma täies võimsuses käes, on inimkätega loodud lilleteid, mis tuletavad meelde, et inimene on muuhulgas ka esteetikat ja kunsti loov olend ja lilledega on ikka kaetud ka müürid Itaalia kalmistutel, seal kus inimesed seina sisse riiulitele oma igavest und magama asetatakse. Muide, Veneetsia surnuaed asub eraldi saarel ning matuserong sõidab paatidega üle vee. Sellel suurel ja ootamatustepaljusel maal võib aga kohata sootuks põnevaid hulki nagu lambad linnatänaval, kus on ka tavapäraselt palju autosid ja plakateid


Magnooliad, Reggio Emilia, Emilia-Romagna, 2006 (autor: Mari-Ly)

Magnooliad, Reggio Emilia, Emilia-Romagna, 2006 (autor: Mari-Ly)




Lillerada, Merano, Trentino-Alto Adige, 2008 (autor: Kätlin)

Lillerada, Merano, Trentino-Alto Adige, 2008 (autor: Kätlin)




Kalmistu, Reggio Emilia, Emilia-Romagna, 2007 (autor: Oudekki)

Kalmistu, Reggio Emilia, Emilia-Romagna, 2007 (autor: Oudekki)




Gondlid, Veneetsia, Veneto, 2008 (autor: Kadri)

Gondlid, Veneetsia, Veneto, 2008 (autor: Kadri)




Lambad, Caltrano, Veneto, 2008 (autor: Raine)

Lambad, Caltrano, Veneto, 2008 (autor: Raine)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradLinde leidub vahemereäärses Itaalias loomulikult igat masti ning suurust ning seepärast inspireerivad need tiibadega elukad ka inimesi end imiteerima, olgu siis palliga keset Veneetsiat või kurikuulsas Sigonella sõjaväebaasis metall-lendajate abil. Päris elusad luiged või hoopis paabulinnud vabalt ringi jalutamas-ujumas, see kõik annab ka inspiratsiooni karnevalile lilledest part punuda või hoopis võimas linnumonument püstitada. Kuid – nagu me kõik teame – kõige olulisemad linnud, kõigis linnades, aga eriti Itaalias – on loomulikult tuvid, kes siinse kombe kohaselt endale elamiseks maju squativad või Milano moemekasse grupipulmi pidama tulnud jaapani turiste nähes kõige tavalisemal moel hulluvad.


Inimlind, Veneetsia, Veneto, 2009 (Autor: Jelena)

Inimlind, Veneetsia, Veneto, 2009 (Autor: Jelena)




Suure linnu tiibade all, Sigonella, Sicilia, 2007 (Autor: Triin)

Suure linnu tiibade all, Sigonella, Sicilia, 2007 (Autor: Triin)




Luik, parco Matildico di Montalto, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Mari-Ly)

Luik, parco Matildico di Montalto, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Mari-Ly)




Lillepart, Acireale, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)

Lillepart, Acireale, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)




Kivilind, Urbino, Marche, 2007 (Autor: Kadri)

Kivilind, Urbino, Marche, 2007 (Autor: Kadri)




Linnud pulma, Milano, Lombardia, 2009 (Autor: Kristjan)

Linnud pulma, Milano, Lombardia, 2009 (Autor: Kristjan)




Uccello prende casa, Perugia, Umbria, 2007 (Autor: Kätlin)

Uccello prende casa, Perugia, Umbria, 2007 (Autor: Kätlin)




Paabulind, Fiorano Modenese, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Oudekki)

Paabulind, Fiorano Modenese, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Oudekki)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradValgus lõikub äkitselt hommikusesse Milazzo mäekülge. Praegusel suveajal toob see inimesteni aimduse plahvatavast äikesest, mis kiirgab vibratsioone, elujõulisi, millest jätkub terveks päevaks. Loss, seal kõrgel, näib elustuvat võimsa mere poolt saadetud kajas. Sel ajalooga dekoreeritud mäenõlval, mille jalam kihiseb puhkajatest – kõik nad omamoodi haaratud mootorpaatide palavikulisest edasi-tagasi sõelumisest maismaa ning Eoolia saarte vahel – võib valgus lüüa nagu piitsahoop. Ja kui siis pilk üles tõuseb, on võimalik tunnetada, kuidas soomuspiksed kõmavad järeleandmatult ammutades jõudu ümbritsevast kõikehõlmavast sädelusest.

Nii kirjutas Matteo Collura oma raamatus “In Sicilia”, kust ka esimene veepilt pärineb. Vesi, eriti koos suplusega viib sellel poolsaarel ilmselgelt mõtted kõigepealt merele, rannale – kuid siiski leiab siin vett igasugustes erinevates olukordades, sest Kindral Suve rünnaku vastu on ta üks väheseid relvi. Mitte ainult meres vaid ka näiteks loendamatutes purskkaevudes, kust juua võib, järvedes, kus vett saab ka täiesti sportlikel eesmärkidel kasutada või kus vett naudivad ka muud olendid peale inimeste. Kuid ei tule unustada, et ka Itaalias on mõnikord talv ja isegi Veneetsiast võib vett leida tema tahkel kujul.




Milazzo, Sicilia, 2008 (Autor: Triin)

Milazzo, Sicilia, 2008 (Autor: Triin)





Park, Aeroporto Fontanarossa di Catania lähistel, Sicilia, 2009 (Autor: Anna)

pargikilbik, Aeroporto Fontanarossa di Catania kant, Sicilia, 2009 (Autor: Anna)





Marina di Pisa, Toscana, 2007 (Autor: Kadri)

Marina di Pisa, Toscana, 2007 (Autor: Kadri)





Lampedusa, Sicilia, 2008 (Autor: Jelena)

Lampedusa, Sicilia, 2008 (Autor: Jelena)





Salento, Puglia, 2009 (Autor: Mari)

Salento, Puglia, 2009 (Autor: Mari)





triatlon, lago di Caldaro, Trentino-Alto Adige, 2009 (Autor: Kätlin)

triatlon, lago di Caldaro, Trentino-Alto Adige, 2009 (Autor: Kätlin)





purskkaev, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)

purskkaev, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)





Lido, Venezia, Veneto, 2005 (Autor: Sirje)

Lido, Venezia, Veneto, 2005 (Autor: Sirje)

Arhiiv

Vaata filmi

Meie igapäevaseid fakte anna meile…

Kategooriad pilveta