You are currently browsing the category archive for the ‘Sitsiilia’ category.

Salvatore Cuffaro

Kassatsioonikohus mõistis raskendavatel asjaoludel maffia soodustamises süüdi Sitsiilia regiooni ekspresidendi Salvatore (Totò) Cuffaro, keda ootab nüüd 7 aastane vanglakaristus. See kohtusüsteemi viimase astme otsus paneb lõpp-punkti 5 aastat kestnud kprotsessile.

Cuffaro informeeris Brancaccio maffiabossi Giuseppe Guttadaurot, et viimase koju olid paigaldatud pealtkuulamis-seadmeid. Info pärines karabinjeeride eksmarssalilt (ja hiljem regiooni saadikuks valitud) Antonio Borzacchellilt. Süütõendeid Cuffaro vastu leidsid uurijad aga tänu tema kohtumistele ettevõtjaga tervishoiu alal, Michele Aielloga, mis toimusid ühe Bagheria kaupluse tagaruumides. Aiellot, süüalune samas protsessis, loetakse lähedaseks Novara vanglas viibivale boss Bernardo Provenzanole.

Täna hommikul palvetas Cuffaro Santa Maria della Minerva kirikus Pantheoni ligidal Roomas, kohutotsuse ootel. Salvatore Cuffaro, praegu saadik Ülemkojas, (valitud UDC – Unione dei Democratici Cristiani e di Centro – ridades, aga pärast üle läinud I Popolari di Italia Domani ridadesse) on süüalune veel teiseski kohtuprotsessis, ikka maffia soodustamise pärast.

Väike “televisoonipärl” aastast 1990, kui noor Cuffaro vaidleb tuliselt väljapaistvaima maffiavastase magistraadi Giovanni Falconega (tapetud 1992 aastal toimunud Capaci pommiplahvatuses)

 

Autor: Kristel Kaaber, Rooma

Advertisements
Kule, Bertulàs, mis oleks kui viiksime prügi L'Aquilasse ülesehitustöödeks? Püsib ju paremini kui mereliiv, eh?

Kule, Bertulàs, mis oleks kui viiksime prügi L'Aquilasse ülesehitustöödeks? Hoiab paremini kui mereliiv, eh?

Majanduslik kriis Itaalias jääb nagu alati poliitilisel areenil toimuva varju, eriti praegustes oludes, kus peaminister tegeleb eelkõige iseenese isikuga ning mitte riigi võimalike tulevikega. Skandaalid, eeluurimised, “katlad, mille kaaned kerkivad”, altkäemaksud ja telefonikõnede pealtkuulamised, viimaste sees verd tarretuma panevaid sõnu… Sündmusterikas ja rahutu, tavaline Itaalia elu?

Kes naerab õnnetuste puhul?

Kümmekond päeva tagasi algas Tsiviikaitse skandaal, millel võivad olla pikad ja tõsised tulemused ning järellained. Tsiviilkaitse ehk Protezione Civile, on alates 1992. aastast otse valitsusele alluv organisatsioon (enne seda allus siseministeeriumile ja veel enne seda oli iseseisev ministeerium), mille ülesandeks on ette näha, vajadusel ja võimalusel vältida erakorralisi sündmusi – või siis nendega tegelemist korraldada). Tsiviilkaitse omab juba tegevusvaldkonna tõttu suurt ostustusvõimet riigifondide üle ning ka seetõttu on huvi selle organisatsiooni mõjutamise ning juhtimise üle kõrge ning mitmekesine.

Selle aasta kriisi juhatabki sisse 17. detsembril 2009 loodud dekreet, mille 16. artikli eesmärgiks kaotada seninegi ühiskondlik kontroll Tsiviilkaitse toimimise üle: Tsiviilkaitsest saab aktsiaselts. Seega ta ei ole enam “avalik organ” (ente pubblico, public authority), mis alluks antitrusti seadustele avalike võistlevate pakkumiste oludes või ka Kontrollikojale (Corte dei Conti, organ, mis tegeleb avalike kulutuste järelvalvega, omades nii juriidilisi kui administratiivseid funktsioone). Veebruari alguseks ootab see dekreet parlamendis kinnitust.

10. veebruaril arreteeritakse Firenze Prokuratuuri poolt läbi viidud eeluurimiste tulemusel Angelo Balducci, Avalike Tööde Ülemnõukogu president (presidente del Consiglio superiore dei Lavori Pubblici), kes 2008. aastal juhtis ehitustöid G8 tippkohtumise korralduseks (esialgu Sardiinias Maddalenas, hiljem L’Aquilasse, kui G8 toimumispaik sinna ümber viidi). Koos Balducciga areteeritakse ka Fabio De Santis, Balducci “järelkäija” samal ametikohal, ja Diego Anemone – ettevõtja, kellele anti mõned tööd G8 ettevalmistuse ajal Maddalenas ning kellel olid omad huvid ka 2009. aastal Roomas toimunud ujumise maailmameitrivõistluse tarbeks tekkinud ehitusprojektides. Neljas arreteeritu on Mauro della Giovampaola, Tsiviiklaitse üks kõrgematest ametnikest. Tuleb ilmsiks suhetevõrk, kus ringlevad raha, vastikused teened, villad, luksusautod, sugulastele leitud töökohad ning eskordid. Algab torm Tsiviilkaitse ning selle esimehe Guido Bertolaso – kes muuhulgas oli vastutav ka “Napoli prügikriisi” komisjoni eest – ümber, kellest peaminister Berlusconil oli kavatsus lähemal ajal minister teha.

Kuigi Tsiviilkaitse tegevused on mõnikord seotud lihtsalt suurüritustega nagu G8 kohtumine, on pahatihti tema valdkonnaks siiski suurimad tragöödiad – nagu näiteks 6.aprillil 2009 toimunud maavärin Abruzzos.  Ma ei suuda uskuda oma silmi kui loen telefonikõnede pealtkuulamiste ümberkirjutusi ajalehtedes ning avastan, et oli inimesi, kes sel ööl naersid…

6.aprill 2009 15.34 ettevõtja Pierfrancesco Gagliardi helistab kolleeg Francesco De Vito Piscicellile.

Gagliardi: “Hakka Ferratellas (Tsiviilkaitse peakorteris) selle maavärina asjaga kohe tegelema. Siin peab kiiresti tegutsema… Ega maavärinaid iga päev juhtu.”

Piscicelli:  “Ega juhtu jah…ma tean” (naerab)

Gagliardi: ”See on nii jutuks ütelda, jumala pärast…vaesekesed.”

Pisciceli: ” Hästi…Ciao.”

Gagliardi: ”Kas pole?”

Piscicelli: ” Muidugi… ma naersin juba täna öösel pool neli oma voodis.”

Gagliardi: ”Mina ka…olgu…ciao.”

Tsiviilkaitsega sidemeid pidavad ettevõttjad, kelle esimene mõte läheb ülesehitusele, aga eelkõige sellega kaasnevatele suurtele rahasummadele, naeravad samal ajal kui L’Aquila ning ümbruskonna elanikud otsivad meelehites rusude alt lähedasi. Me kõik muidugi aimasime, nagu ikka siinsete tragöödiate puhul, et suurte rahade ümber liiguvad rohkem suured omakasulised huvid kui suur ennastsalgav ausus, aga näha selliseid sõnu must-valgel tegi sõnatuks kogu maa… Ka suurimast õnnetusest võib saada jagamisele minev tort.

Guido Bertolaso astub esialgu oma kohalt tagasi, aga Berlusconi ei võta tema lahkumispalvet vastu: “Guido on kompetente mees, kohtunikud häbenegu!” Igal juhul peab Guido õigusorganite ees ära seletama kummalised suhted ettevõtjatega, kes pakuvad talle muuhulgas “massaaže” spades. Need tulevad ilmsiks telefonikõnede pealtkuulamistest, kus juttu aluspesust ja preservatiividest.

Et saada täpset pilti asjade käigust, tuleb ära oodata, kuni magistraadid selle lõngakera lahti harutavad. Või õigemini “želatiinist puhastavad”, sest tegemist on süsteemiga, mida asjaosalised isegi “želatiinseks” nimetavad – ärilis-poliitiline sült, kus riigi heaolu on rakendatud isiklike huvide teenistusse. Tsiviilkaitse erastamine pannakse seisma – vähemalt üks kergendust toov uudis.

Valentinipäeval avaldavad nördinud L’Aquila elanikud meelt loosungitega “6. aprill 3.32 mina ei naernud” ning “Võtame oma linna tagasi”. Politsei kontrollis 400 meeleavaldajat, kes murdsid läbi korrakaitsjate ridadest ja sisenesid viirastuslikuks jäänud kesklinna nö. “punasesse tsooni”. “Nad ei saa meilt ära võtta 700 aastat ajalugu”, oli abruzzolaste reaktsioon “sültjale süsteemile” ja kohtuurimusele, mis neid väga ligidalt puudutas.

17. veebruaril oli kurikuulsa Tangentopoli 18. aastapäev, mis Itaalia Esimese Vabariigi poliitilise klassi peaaegu maatasa tegi. Ei tea, kas olekski selle peale mõtelnud, kui mitte sama atmosfääri poleks taas esile kutsunud Milano linnavalitsuse liikme Milko Pennisi, PDL vahistamine altkäemaksu tasku panemise hetkel. Lisame sinna ka mõne nädala taguse Bologna linnapea tagasiastumise seoses avalike rahade suurejoonelise kulutamisega oma intiimsõbratari huvides ja hakkavadki tasapisi vanad ajad meelde tulema. Praegune pollitiline klass tõttab muidugi veenma, et kogu nende skandaalide puhul ei ole tegemist uue puhastuslainega, vaid isoleeritud nähtustega, et polegi mitte süsteemne ebaaususel põhinev tegutsemisviis, vaid “üksikud rebased kanakuuris”. Elame, näeme…Aga Paolo Mieli, staažikas ajakirjanik, arvab, et “potikaaned on kerkimas” ja väidab, et see pole mitte aimdus, vaid ennustus.

Meediapidu katku ajal

Need, kel on poliitilistest skandaalidest küllastus , saavad lõdvestuda teleri ees San Remo suurkermesse’i ja sellega kaasaskäivat meediakaruselli vaadates, mis kleebib ekraanide ette 10-18 miljonit huvilist. Oleneb aastast, külalistest, saatejuhist ning kuulujuttudest… Seekord alustati juba enneaega, eemaldades esinejate nimekirjast laulja Morgan, kes tunnistas oma kokaiinitarbimist. Pärast mitmeid päevi kestnud arutlusi ja “teleprotsesse”, kuhu kõik lärmakalt kaasa lõid, otsustati “vaesele patusele” siiski andestada. Ei anta aga teada, kas ta tuleb lavale või mitte, kas ilmub videos või mitte… et kuulda järjekordset viisi, mida järgmisel päeval keegi enam ei mäleta.

Festivali avapäeval loetakse ette “õhulise” muusika taustal Morgani laulu sõnad. Teda ennast pole, sest RAI ei saa lubada eetrisse inimesi, kes narkootikume tarbides on halvaks eekujuks. Selle eest on üheks aukülaliseks jalgpallur Antonio Cassano. Tema jah on see väärt eeskuju – eneskindlalt lõõpides väidab ta end olevat ainukese inimese, kes on rohkem raamatuid kirjutanud kui lugenud. 2 raamatut kirjutatud ja 1 loetud, seegi halvasti, sest noormehe lugemisoskus lonkab… Elu esimesed 17 aastat oli vaene, aga viimased 10 miljonär ja nüüd on tema eesmärgiks veel vähemalt 7 aastat miljoneid teenida, siis saab elu esimese poole tasa tehtud, sest jalgpalluriks hakatakse ainult raha pärast. Nii väidab Cassano. Saalis on ka Cassano pruut, kes demonstreerib meeleliigutust, kui varakas peig perekonnast räägib. 700 patrneriga hoobelnu võib ka seda endale lubada. Saatejuht Antonella Clerici naeratab heldinult ja kommenteerib aeg-ajalt “Ta on fantastiline!”. Pärast seda stseeni hakkasid mõned ehk narkomaaniks.

Ja meie igapäevane leib?

Samal ajal varisevad Lõuna-Itaalias (Sitsiilias ja Calabrias) suurejoonelisel kombel kokku mäenõlvad. Tugevad vihmad on keskkonna ohtu pannud hoolimatu urbanistika tõttu. Küladest evakueeritekse tuhandeid inimesi, kes peavad nüüd endale uue eluaseme leidma, üritades pisarsilmil endaga kaasa viia seda, mis võtta annab pragunenud majadest, millele maapind enam toeks ei ole. Mõned on ilma jäänud kodust, mõned oma väike-ettevõttest. Fotosid ja videosid vaadates tundub nagu oleks sõda üle käinud: mõned hooned on  pooleks, teed deformeerunud… Kõige enam kannatanud külad on San Fratello Messina provintsis ja Maierato Vibo Valentia provintsis, kus 27 kohalikku maanteed on kasutamatud.

Aga Messina väina mega-sillale, mis peaks ühendama hakkama Calabriat ja Sitsiiliat (või õigemini seda, mis maavajumisest järgi on jäänud) ja mille ehitamiseks läheb vaja 6,3 miliardit eurot, on esimene kivi pandud. Alltöövõtjate unistus on sammukese edasi teinud, hüdrogeoloogises hädaohus elanike oma on aga väga kaugel…

Tsiviilkaitses vist naerab keegi ka maalihke üle? Ja me peame ikka vaid nende peale lootma?

Si tira avanti…

Autor: Kristel Kaaber, Rooma

Vaata Maieratos juhtunut videolt:

Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradItaalia sees on peidus tema ajalugu, meie ajalugu, igal hetkel võid näha midagi mis on loodud etruskite või vanade roomlaste poolt või siis midagi, mida ajaloo hävitavad sõjad on purustanud – või siis rahuaegsed administratsioonid, seda juppi vanade roomlaste ehitatud via Emiliast, mille nime kannab ka praegune autotee, enam Reggio nell’Emilias niimoodi klaasi all näha pole, sest poliitiline võim arvas, et tänavad on kõndimiseks ja kohvikute toolide panemiseks. Kuid seal all on ta ikka olemas nagu tuhanded muud kihid inimkonna minevikku.

Itaalia sees ongi peidus tema, meie, tsivilisatsioon, kus läbi vana lossiakna välja piiludes näeb uut, tsivilisatsioon, mida hoiavad alles kõik need inimesed, kelle kohtamiseks tuleb lihtsalt silmad ja süda väikese lapse kombel avada. Itaalia sees on peidus tema loodus, imeline ja eripärane, kuhu geopeiturid oma aardeid peidavad ning mis päris lõpuks võib osutuda kogu maailmas ühtseks tüütuks nähtuseks, võsaks.

PS! Vaata eelmise teema pilte ka: öö, sest töö ei lasknud eelmisel nädalal postitada



via Emilia, Reggio Emilia, Emilia Romagna, 2007 (Autor: Oudekki)

via Emilia iseenda all peidus, Reggio Emilia, Emilia Romagna, 2007 (Autor: Oudekki)




Akna taga peidus, Castello Firmian, Bolzano, Trentino-Alto Adige, 2009 (Autor: Kätlin)

Akna taga peidus, Castello Firmian, Bolzano, Trentino-Alto Adige, 2009 (Autor: Kätlin)




Ennäe inimest, Motta d'Affermo, Sitsiilia, 2009 (Autor: Nele)

Ennäe inimest, Motta d'Affermo, Sitsiilia, 2009 (Autor: Nele)




Aardejahile!, Toscana, 2009 (Autor: Sirje)

Aarded võsas peidus, Toscana, 2009 (Autor: Sirje)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradLõunamaa ööd on soojad ja muhedad isegi siis, kui on talv, inimesed kogunevad tänavatele, kui lõppenud on päevatöö, külmemais paikades läetakse suured gaasilaternad, et välikohvikuis ära ei külmaks, säravad vaateaknad, inimesed saalivad siia-sinna, tekivad varjudest, suur tohuvabohu, mida võib tajuda igasuguste nurkade all, kõikvõimalikest peegeldustest. Mõnikord on seda hoopis parem jälgida kaugelt, teadest, et iga tule all on omaette ja keeruline elu, tabades öövalguses selle riigi asustustihedust ning pidevalt toimuvat elu. Mõnikord aga võib lihtsalt vaikselt end lõdvaks lasta, jälgides lampide loodud haaravaid varjumänge, kunst, see on siin ka öö igakordne osa, kunst, emotsioonid ja kired – mida siinmail leiab isegi keraamikavabrikuist.

Öös on valgust, Genova, Liguria, 2009 (Autor: Sirje)

Öös on valgust, Genova, Liguria, 2009 (Autor: Sirje)




Öösaladused, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)

Öösaladused, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)



Öine suudlus, Thun, Bolzano, Trentino-Alto Adige, 2009 (Autor: Kätlin)

Öine suudlus, Thun, Bolzano, Trentino-Alto Adige, 2009 (Autor: Kätlin)




Öös on vaatenurki, Ascoli Piceno, Marche (Autor: Kadri)

Öös on vaatenurki, Ascoli Piceno, Marche (Autor: Kadri)




Varjud öös, Torino, Piemonte, 2009 (Autor: Sirkka)

Varjud öös, Torino, Piemonte, 2009 (Autor: Sirkka)




Öötuled taevas ja maal, Catania, 2008 (Autor: Anna)

Öötuled taevas ja maal, Catania, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradJuba vanad roomlased raiusid Itaalia poolsaarel efektiivselt enamiku puid maha ning olid sunnitud tsemendi välja mõtlema, et ikka millest ehitada oleks (ja mis nii kergelt põlema ei läheks) ning ka impeeriumijärgsed laialipillutatud vabariigid ja kuningriigid ei halastanud järelejäänud metsadele. Seetõttu ongi peamine ehitusmaterjal siin pigem kivi ning puu väljendab juba luksustki. See muidugi ei takista 20. sajandi barbaritel oma eelkäijate vaimus metsi hävitada, näiteks kindlustusraha saamiseks neid põlema süüdates – kuid nüüd on meil vähemalt rahvuspargid ning põhjapool on natukene tavametsigi alles (ja lõuna Foresta Umbrat soovitan kõigil vaatama minna, et teada saada, milline oli Itaalia enne, kui see tühjaks raiuti). Mõnikord harva aga tabab silm mälestused sellest, kuidas puu on olnud ka siin ehitusvahend ning kui näha puud seal, kus oleme harjunud silmama kivi ja rauda – näiteks sildades ja laevades – siis toob see naeratuse näole. Bologna vanima säilinud maja, tuhat aastat vana, tollest ajast, kui siinsed kuulsad porticodki alles puust olid, Corte Isolani sissekäigu ees peatuvad aga kõik, isegi need, kes siin elavad – vähemalt hetkeks, et imetleda ühte puust maja. Sest puudel, kas teate, on süda ja selle südame soojus on tunda ka läbi tuhande aasta.


Raiutud puu nägu, Cortina d'Ampezzo, Veneto, 2007 (Autor: Helena)

Raiutud puu nägu, Cortina d'Ampezzo, Veneto, 2007 (Autor: Helena)




Sild üle Po, Lombardia, 2009 (Autor: Sirje)

Sild üle Po, Lombardia, 2009 (Autor: Sirje)




Puulaev, Vulcano, Isole Eolie, Mar Tirreno, 2009 (Autor: Anna)

Puulaev, Vulcano, Isole Eolie, Mar Tirreno, 2009 (Autor: Anna)




Corte Isolani, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)

Corte Isolani, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)




Puu süda, Merano, Trentino-Alto Adige, 2008 (Autor: Kätlin)

Puu süda, Merano, Trentino-Alto Adige, 2008 (Autor: Kätlin)



motta_sibulOn kevad. On üliõpilasprogramm Erasmus Itaalias.  On Erasmus Student Network, mis hoolitseb osalejate vaba aja okupeerimise eest. On projekt „Küla“ eesmärgiga muuta Sitsiilia väikeküla turistiatraktsiooniks. On meetod „viskame Euroopa sisse“ ja vaatame, mis välisüliõpilased kui turistid endasse mõne päeva jooksul absorbeerivad ja laiemale publikule oma foto-artikkel-reportaažidega produtseerivad. Meie ülesanne on aktiivne turism: elada 2 päeva külas seda intensiivselt kogedes. Teiste sõnadega, puhas nauding.

Esimene päev

Saabumine. Tänavad. Tänavate kohal rõdud. Rõdudel lõkendab lilleline rohelus. Meenub Toskaana. Motta D´Affermo- küla Sitsiilia Toskaanas. Ainult, et siin on parem: siin on meri helesinisem, siin on vaated avaramad ja päike magusam. Eiran looduse kolletavat kuivamist ja eestlase jaoks ilgelt soolast merevett, mis põhjamaataimedele tähendab pigem surma kui elustavat turgutust.

Hetk, mida õnnistab jalustrabav kõikumatu rahu, peatab aja.

Lõuna. Sööme ühe korraga kogu kolme päeva toidunormi. Üks käik järgneb teisele, pidurit ei tunta, sest siin süüakse hästi ja ainult parimat.
Vastuvõttev komitee peab külaliste all lookas olevate söögilaudade ees mitmekordse mitmekordselt motiveeriva kõne. Meid tervitama tulnud isikuid on nii palju, et miski soe tunne tungib põue ja istumine muutub nende seisval valvelolekul ebamugavaks: „Laske meil teenindada teid, head inimesed, kes te meid nii hästi kostitate!“

Õhtu. Istun oma õdusa kindluse aknalaual. Öökapil lebab püha Vangelo palveraamat. Veetopsid on mähitud salvrätti. Kiikan haljendavat merd, mis õhtus ühendunud alt hallikarva, ülalt sinikollast kilda taevaga. Mägede vahel siravad tuletäpid. Pisikesed naaberkülad.

Siin näen Itaaliat. Siin kogen Itaaliat. Siin elan Itaaliat.

See on sattumine võlumaale, kus iidne ehituskunst ja keraamika haaravad mind oma lummavasse rüppe.

motta_eeselSee on 82-aastane kõbus Giuseppe, kelle kõnnakust tunneb ära elupõlise ratsaniku. See on 6-aastane nimetu eesel, kes asendab igasuguse mootori. See on elamine puhtas õhus loodusega käsikäes. See on ühtehingamine maaga. See on tallis heljuv lehk, mis meenutab mu oma lapsepõlve karjalaudas. Ja see kõik on päriselt tõeline.

Võlumaa ei ole lukku pandud. Piisab piilumisest nurga taha. Piisab naeratusest ja terest.

Kummastavalt säilib loomuliku elu kulg ja puudub võõrastus võõra kohalolekust. Ometi on iga võõras ainukordne sündmus. Tulijale soovitakse parimat, minejale antakse kaasa kõige targemad õpetussõnad koos soojade käepigistustega. Koduuks jääb kohale jõudnule alati avatuks.

Vanahärra „Buona fortuna!“ saatel jätkan teed ja peatun juba mõne sammu järel noorhärra avasülise tervituse peale. Sündmus loob ennast üha võimsamalt. Lävepakul istub lehte sirviv vanem vend. Eemalt läheneb vanaema 4-aastase ingliga, kes ukse vahelt piiluvale naabrinaisele oma kirevroosa lille kingib. Motorolleril saabub tööst kurnatud pereisa, kes vajub vastasukse lävele hinge tõmbama. Hele hääl kuulutab 2-aastase ingli ärkamist. Rüselevate kallistustega vallutatakse isa kael. Läbi väsinud näo kumab imetlev armastus oma kahe kullatükki vastu. Ema, tütarde ilu läte, tuleb köögirätikuga uksele elevust kaema. Pere on koos. Peaaegu. Veel puudub 33 aastat kirkaga maad raiunud 77-aastane vanaisa, kes ülalt alla lookleval tänaval aegamisi koduteed mõõdab.

Lihtsad inimesed. Suured mured. Kohapealne tööpuudus või tervist tappev töö. Aga töö on alati aus. Töö ei ole häbiasi, vaid asi, mida armastada. Vargust ja valskust siin ei tunta, sest kõik tunnevad kõiki. Suurima avatusega jagatakse oma elulugu ja –olu, sest ausatel inimestel pole vaja varjata. Sellist Mottat ei leia mitte ühestki Veneetsiast, Roomast või Firenzest.

Suured mured, aga veel suuremad rõõmud. Lapsed on selle maa sool. Pered on suured. 3-lapseline pere väärib eestlase jaoks mõistet „suur“. Vanema generatsiooni lastel on normaalselt 6-7 õde-venda. Mamma mia! See on pool Eesti lasteaeda. Liialdan, kuid emotsioonist. Pere suurus peitub selle tugevuses. Ääretu kokkuhoidmine ja teineteisehoidmine. Naise vend on abielus mehe õega. Kaks sugukonda põimuvad veelgi tihedamalt ühte.

Külainimesed ei reisi palju. Töö ja pere tulevad ennekõike. Tähtsaim on kohapeal. Avatus hoiab uksed lahti. Pole vajadust minna maailma ja otsida maailma, mis on juba kodus. Võõras oma lugudega on ühenduslüliks kahe maailma vahel. Seda hinnatakse kõrgelt, see peegeldub nende suuremeelsuses. Tulijas tärkab üüratu tänutunne, mis motiveerib jagama kõike, mis jagatav. Ringahel. Ilus.

Maatunnid mööduvad märkamatult. Elan külaelu ilma seda otsimata. Joon heldelt pakutud mahla, õhtusöögist keeldun- esimese õhtu kohta oleks see ühele linnalisele lihtsalt liiast. Kodu kaen siiski, sest kodud on täis kodukootud kunsti. Isetehtud köök, mis 40-kraadises suvekuumuses jääb jahedaks oaasiks. Noored poisid õpivad juba keskkoolis 5 aastat keraamilist maalimist. Minu kujutlus monopoolsest robustsest maaharimisest asendatakse kõrgelt arenenud kunstimeele ja kuldsete kätega.

motta_puhkusKüla on religioonist läbi imbunud. Kirik annab jõudu, sest toob rahva kokku. Koos saadakse ka kõige kibedamast majanduskriisist üle. Saadakse üle suurest murest oma laste tuleviku ees. Saadakse üle tööpuudusest, sest maal saab vähesega hakkama. Teadmine tugevast õlast enda kõrval vabastab hirmust, toites julgusega. “Kõigepealt tänan ma jumalat ja seejärel oma vägevat naist!“, mees oskab väärtustada ka oma abikaasat. Võib-olla leiab kurikuulus Sitsiilia mehe armukadedus siit oma õigustuse.

Lahkun, kõrvus kõlamas mitmehäälne kinnitus: “Mitte kedagi ei visata välja. Mitte kedagi. Mitte kunagi.“ Nad jäävad mind tagasi ootama. Homsele lõunale, õhtule, vahet pole:“ Kui aega saad, astu läbi!“. Pisikesed inglid saadavad mind onu kätes kindluse ukseni.

Jõudsin 3 tunniga 30 meetri kaugusele. Pole just maratonitulemus, aga linnas ei jõua mõnikord 30 aastagagi nii kaugule või lähedale kõrvalelavale naabrile.

Usk headusesse ja usaldus teistesse. Ühegi toa uksed ei käi kindluses lukku. Küla atmosfäär on sama tugev kui kaljurahnud küla all. Siia on alles jäänud siirus. Südameinimesed. On tahtmine nutta.

Teine päev

Eile oli mul õnne. Täna tahan oma uskmatuses näha küla tõelist palet.

Ümber nurga tuleb tervitama kohaliku ehitustöö pealik. Hetk hiljem tutvustatakse mind arhitekti endaga. Seejärel arhitekti kõrgeealise onuga, kes kassi seltsis ja kepi toel ringi patseerib. Ehitajad muretsevad ja hoiatavad liival libisemise eest. Mind juhatatakse küla kunsti kaema. Küla ise on parim giid ja kaart. Massiivne teos paikneb nii peenelt, et muutub taeva taustal nähtamatuks. Sellel maal ei tunta tõepoolest võõrkehi.

Küla tervikuna on oma detailides suurim kunstiooper. Kivimustrid maas ja seintel. Rohtukasvanud mootorratas. Elumajadega vahelduvad loomatallid. Müüris, läbi lagunenud puituste paljastuvad imelised panoraamid.

motta_lapsSelles külas ei möödu keegi kellestki märkamatult. Isegi autojuht tuleb, peatub, läheb, tuleb, toob kohvi, et minna jälle oma teed. Külalise jaoks jätkub alati tähelepanu.

Pisikesel puupingil istub naine. Naisest kiirgub elurõõm. Ta armastab töötada. Ta armastaks reisida, kui poleks abielus. Tütar reisib tema eest. Ta kutsub mind enda kõrvale istuma, mis sellest, et pink on pisike. Hoiatab, et ma kirikusse lühikeste pükste ja paljaste õlgadega ei tuleks.

Rõdudelt ja uste vahelt piiluvad vanaprouad. Neile meeldib, et istun tänavakivil- olles lähedal maale, olen lähemal neile.

Inimesed hakkavad korduma. Eilsed tutvused korduvad. Hakkan tundma, et olen kodus. „Millal sa külla tuled?“ või „Õhtul näeme!“ Pärast esimest päeva!!!

Jään naisega üheaastast Filippot hoidma, kuni ema vanahärra maja koristab. Aeg-ajalt vilksatab vanahärra isegi, kloppides ukse vahelt jalamatti või tühjendades prügikühvlit. Teenindus on siin koostöö. Laps on elutarga näoga, püüab sipelgaid, küündib kivikesteni, tantsib, kui ümisen. Pooleks tunniks jätkub talle tühipaljast kohvitopsist. Milleks arvutid ja videomängud, kui on ruum külana looduse keskel. Nende lapsepõlv on rikas. Mööduja möödudes hakkab poiss kilkama, käsi plaksutama, lehvitama, jooksma, kuigi jalad veel ei kanna. Selle rahva avatus teistele tundub olevat instinkt või geneetiline õnnistus!

Järgneva tunni jooksul avanevad veel kahe kodu sise- ja välisvaated, saab maitstud kodukohvi teine maitse ja käre kodupruuli Limoncello. 3 auväärses eas õde demonstreerivad saiaahju, pitsikudumistehnikat, peeneimat käsitööd ja kümnete aastate taguseid perealbumeid. Kohtusin nendega esimest korda 5 minutit tagasi tänaval. Milline muuseum või ekskursioon tooks mind nii lähedale reaalsusele?

Nende antiikne lauakell on seisma jäänud. Siin ei eksisteeri aega kui niisugust.

„Rahu ja tööd ja armastust. Muud me ei vaja.“ Õnnelik vanaproua saadab mind parimate soovidega koduteele, pakkudes korduvalt küüti. Ei, see küla väärib jalavaeva. Väärib palju rohkemat, kui suudan pakkuda.

Inimesed on selle maa kuld.

Viimane õhtu, viimane öö. Jätan magamise maha, et hoomata viimaseid hetki võlumaal.

Tulipunased roosid ronimas kiviseintel. Viljadest lookas sidrunipuud. Merre uppuv ohkama panev päike. Kõrgustesse küündiv igavene kirik, koera hauge kajamas selle kellana üle küla. Hiidsuured ööliblikad ründamas tänavalaternat. Öine tirtsuserenaad. Soe õhk. Läbi hommikuudu tõusev päike. Suur suur rahu.

motta_ööKahe päevaga olen õppinud midagi tähtsat iseenda kohta.

See küla ei käi lukku. Lukud on minus endas. Et koguda endasse elamust, tuleb sellele ruumi pakkuda. Tuleb anda. Tuleb jätta uks iseendas lahti.

Motta D’Affermo.

Peaaegu paradiis.

Autor: Nele Reial, Bologna

Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradÜtled itaallasele puhkus, siis ta suure tõenäosusega vastab – meri, sest mere äärde ongi siin Kindral Suve turmpäikese alt kõige parem pageda ja rannad muutuvad lihtsalt suurteks (paljasjalgsete) põgenikelaagriteks karmide tilkumaajavate linnaolude eest: ja õnneks leidub sel poolsaarel merd igal pool. Muidugi, kui meri jääb kaugeks või ummiku taha, siis aitavad ka purskkaevud hädast välja ja kui rannad on põhjalikult täis pakitud, siis on alati võimalik hoopis mägede jahedusse taganeda. Loomadki otsivad puhkamiseks varju – kes safaripargis puu alt, kes cozzekasvanduse toika otsast mereõhust ja kes lihtsalt kivipõrandalt. Aga siis kui suve veel kohal ei ole, siis tõmmatakse hoopis tööst hinge ja unistatakse kõigest sellest eelnevast, otsides kollast, mis oma erksuses tuletaks meelde neid kuumi hetki, mis kokkuvõttes siiski nauditavad on. Või nähakse seda kõike unes.


Meri ja jalad, Patti, Sicilia, 2009 (autor: Jelena)

Meri ja jalad, Patti, Sicilia, 2009 (autor: Jelena)




Purskkaevupuhkus, Roma, Lazio, 2005 (autor: Sirje)

Purskkaevupuhkus, Roma, Lazio, 2005 (autor: Sirje)




Mäed, vabadus, rahu, Oberregen, Trentino Alto Adige, 2008 (autor: Kätlin)

Mäed, vabadus, rahu, Oberregen, Trentino Alto Adige, 2008 (autor: Kätlin)




Lõvid lasevad leiba luusse, Fasano zoosafari, Puglia, 2007 (autor: Triin)

Lõvid lasevad leiba luusse, Fasano zoosafari, Puglia, 2007 (autor: Triin)




Põrandauni, Basiliano, Friuli-Venezia Giulia, 2008 (autor: Julia)

Põrandauni, Basiliano, Friuli-Venezia Giulia, 2008 (autor: Julia)




Kajakad cozzepüügil, Liguria, 2009 (autor: Mari-Ly)

Kajakad cozzepüügil, Liguria, 2009 (autor: Mari-Ly)




Puhkab tööst, Reggio Emilia, Emilia-Romagna, 2008 (autor: Oudekki)

Puhkab tööst, Reggio Emilia, Emilia-Romagna, 2008 (autor: Oudekki)




Rosa ja Nero, Pisa, Toscana, 2006 (autor: Janika)

Rosa ja Nero, Pisa, Toscana, 2006 (autor: Janika)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradLinde leidub vahemereäärses Itaalias loomulikult igat masti ning suurust ning seepärast inspireerivad need tiibadega elukad ka inimesi end imiteerima, olgu siis palliga keset Veneetsiat või kurikuulsas Sigonella sõjaväebaasis metall-lendajate abil. Päris elusad luiged või hoopis paabulinnud vabalt ringi jalutamas-ujumas, see kõik annab ka inspiratsiooni karnevalile lilledest part punuda või hoopis võimas linnumonument püstitada. Kuid – nagu me kõik teame – kõige olulisemad linnud, kõigis linnades, aga eriti Itaalias – on loomulikult tuvid, kes siinse kombe kohaselt endale elamiseks maju squativad või Milano moemekasse grupipulmi pidama tulnud jaapani turiste nähes kõige tavalisemal moel hulluvad.


Inimlind, Veneetsia, Veneto, 2009 (Autor: Jelena)

Inimlind, Veneetsia, Veneto, 2009 (Autor: Jelena)




Suure linnu tiibade all, Sigonella, Sicilia, 2007 (Autor: Triin)

Suure linnu tiibade all, Sigonella, Sicilia, 2007 (Autor: Triin)




Luik, parco Matildico di Montalto, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Mari-Ly)

Luik, parco Matildico di Montalto, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Mari-Ly)




Lillepart, Acireale, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)

Lillepart, Acireale, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)




Kivilind, Urbino, Marche, 2007 (Autor: Kadri)

Kivilind, Urbino, Marche, 2007 (Autor: Kadri)




Linnud pulma, Milano, Lombardia, 2009 (Autor: Kristjan)

Linnud pulma, Milano, Lombardia, 2009 (Autor: Kristjan)




Uccello prende casa, Perugia, Umbria, 2007 (Autor: Kätlin)

Uccello prende casa, Perugia, Umbria, 2007 (Autor: Kätlin)




Paabulind, Fiorano Modenese, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Oudekki)

Paabulind, Fiorano Modenese, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Oudekki)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradFianco a fianco sono i compagni, kõrvuti on kaaslased, kõrvuti võideldakse siin oma õiguste eest, kõrvuti tulevad üle kogu Itaalia Freccia del Sud ehk Lõunanoole nimelise rongiga Milanosse selle linna kõige olulisemad inimesed, pärit kõigist maailma otsadest, et ses linnas tööd teha. Sõidavad aastaid niimoodi, valides töö, sõprade ja kohtade vahel, ikka kõrvuti. Võib-olla tulevad kaks rongiaknal suitsetajat Messinast, mõeldes ka neile noortele, kes seal 25. aprilli kõrvuti tähistavad? Päeva, mida Bologna Piazza Maggiorel meenutavad stendil kõrvuti võidelnud partisanide nimed ja fotod, kõrvuti tänapäevaga….

Kuid Itaalia kollektiivsuses võib näha kõrvuti mitte ainult arstidest ja kolijatest-koristajatest Giovannisid, kõrvuti ehitatakse laevu La Spezia hiiglaslikus laevatehases, kõrvuti võib näha jalgrattaid, lepatriinusid, kahekskasvanud puuvilju ja loomulikult meie mootoritehnoloogiat, seda, mis pühapäeviti kõiki teleri ette naelutab.



Freccia del Sud, Stazione Centrale, Milano, 2008 (Autor: Kristjan)

Freccia del Sud, Stazione Centrale, Milano, Lombardia 2008 (Autor: Kristjan)




surnud ja elus, Piazza Maggiore, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)

surnud ja elus, Piazza Maggiore, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)




No Gelmini! Bologna, 2008 (Autor: Mauro)

No Gelmini! Bologna, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Mauro)




25. aprile, Messina, Sicilia, 2009 (Autor: Jelena)

25. aprile, Messina, Sicilia, 2009 (Autor: Jelena)




Lepatriinud, Etna, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)

Lepatriinud, Etna, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)




Cantiere navale, La Spezia, Liguria, 2009 (Autor: Mari-Ly)

Cantiere navale, La Spezia, Liguria, 2009 (Autor: Mari-Ly)




Giovanni & Giovanni, Torino, Piemonte (Autor: Sirkka)

Giovanni & Giovanni, Torino, Piemonte (Autor: Sirkka)




kaksikviljad, Lago di Garda, Lombardia, 2009 (Autor: Kätlin)

kaksikviljad, Lago di Garda, Lombardia, 2009 (Autor: Kätlin)




Ferrari & Ducati, Villasmundo, Sicilia, 2009 (Autor: Triin)

Ferrari & Ducati, Villasmundo, Sicilia, 2009 (Autor: Triin)




Kommunaalrattad, Milano, Lombardia, 2009 (Autor: Sirje)

Kommunaalrattad, Milano, Lombardia, 2009 (Autor: Sirje)

Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradValgus lõikub äkitselt hommikusesse Milazzo mäekülge. Praegusel suveajal toob see inimesteni aimduse plahvatavast äikesest, mis kiirgab vibratsioone, elujõulisi, millest jätkub terveks päevaks. Loss, seal kõrgel, näib elustuvat võimsa mere poolt saadetud kajas. Sel ajalooga dekoreeritud mäenõlval, mille jalam kihiseb puhkajatest – kõik nad omamoodi haaratud mootorpaatide palavikulisest edasi-tagasi sõelumisest maismaa ning Eoolia saarte vahel – võib valgus lüüa nagu piitsahoop. Ja kui siis pilk üles tõuseb, on võimalik tunnetada, kuidas soomuspiksed kõmavad järeleandmatult ammutades jõudu ümbritsevast kõikehõlmavast sädelusest.

Nii kirjutas Matteo Collura oma raamatus “In Sicilia”, kust ka esimene veepilt pärineb. Vesi, eriti koos suplusega viib sellel poolsaarel ilmselgelt mõtted kõigepealt merele, rannale – kuid siiski leiab siin vett igasugustes erinevates olukordades, sest Kindral Suve rünnaku vastu on ta üks väheseid relvi. Mitte ainult meres vaid ka näiteks loendamatutes purskkaevudes, kust juua võib, järvedes, kus vett saab ka täiesti sportlikel eesmärkidel kasutada või kus vett naudivad ka muud olendid peale inimeste. Kuid ei tule unustada, et ka Itaalias on mõnikord talv ja isegi Veneetsiast võib vett leida tema tahkel kujul.




Milazzo, Sicilia, 2008 (Autor: Triin)

Milazzo, Sicilia, 2008 (Autor: Triin)





Park, Aeroporto Fontanarossa di Catania lähistel, Sicilia, 2009 (Autor: Anna)

pargikilbik, Aeroporto Fontanarossa di Catania kant, Sicilia, 2009 (Autor: Anna)





Marina di Pisa, Toscana, 2007 (Autor: Kadri)

Marina di Pisa, Toscana, 2007 (Autor: Kadri)





Lampedusa, Sicilia, 2008 (Autor: Jelena)

Lampedusa, Sicilia, 2008 (Autor: Jelena)





Salento, Puglia, 2009 (Autor: Mari)

Salento, Puglia, 2009 (Autor: Mari)





triatlon, lago di Caldaro, Trentino-Alto Adige, 2009 (Autor: Kätlin)

triatlon, lago di Caldaro, Trentino-Alto Adige, 2009 (Autor: Kätlin)





purskkaev, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)

purskkaev, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)





Lido, Venezia, Veneto, 2005 (Autor: Sirje)

Lido, Venezia, Veneto, 2005 (Autor: Sirje)

Arhiiv

Vaata filmi

Meie igapäevaseid fakte anna meile…

Kategooriad pilveta