You are currently browsing the category archive for the ‘Napoli’ category.

Avaldame lühendatult Marco Travaglio kommentaari kõne kohta, mille pidas härra president Napolitano üle-eilse Itaalia Vabariigi sündi tähistava aastapäeva puhul ja kus ta kutsus üles lõpetama vastuhakke riigile. Kommentaari originaali võib leida Beppe Grillo blogist.

Chiaiano

Loodan, et on veel lubatud ütelda, et meie Riigipea kõne 2.juuni, Vabariigi aastapäeva, puhul oli kõike muud kui rahuldav. Mina näiteks ei saa sellega kuidagi nõus olla. Mitte, et selles nimetatud põhimõtted õiged poleks: aitab ebatolerantsusest, aitab vastuhakkudest Riigile. Oleneb millest ta räägib ja keda ta silmas peab.

Viitas ta Bossile? kes järjekordselt ähvardas koos 500 000 padaanlasega (kõik nad tuleb alles veel leida) Rooma peale marssida, kui kohe reforme ei tehta? Ei tea, kas seekord tulevad relvastatult, relvastamata, Obelixideks rõivastatult või mida kuradit veel. Kas ta kõneles Berlusconist, kes just hakkas vastu Riigile, täpsemalt siis Napoli magistratuuri poolt määratud arestidele prügiõuduste osas, vale-prügilate osas, töötlemata prügi osas, sellesama töötlemata prügi, mis peideti õhukese kihi töödeldud prügi alla ja vahepeal isegi lõhnastati kustutamata lubjaga, nagu me võisime kuulda Bertolaso lähikonna telefonikõnedest igavesti laineharjal püsiva ettevõttega FIBE-FISIA Impregilo grupist, kes rikastusid meie rahadest ilma grammigi prügi töötlemata…? Kellest ta rääkis…? Kes need on, kes riigile vastu hakkavad?

Need, kes tahavad magistraatidelt ära võtta telefonikõnede pealtkuulamise võimaluse, sest toimivad liiga hästi nagu ilmneb prügiskandaalist? Berlusconi kasutas juhust, et 1.juunil Presidendi vastuvõtul teatada sellest uuest seadusest pealtkuulamise vastu tegemaks lõplikult relvituks magistraadid, kes juba niigi on 15-aastaseid reformide käigus nii paremalt kui vasakult põlvili surutud. Need on reformid, mis varsti põhjustavad mõnede kohtute (tribunale) sulgemise ning mitmete kohtuasutuste (uffici giudiziari) pankroti. Või on Riigile vastuhakkajad juhuslikult need, kes saadavad asjatundajad Chiaianosse analüüse ja uurimusi tegema, aga annavad vastuse enne, kui uuringutulemused käes, väites, et kõik on hästi ja et Chiaiano on sobiv paik prügilaks? Seda ühes vähestest puutumatutest oaasidest, kus maa häid vilju annab, kus kahe sammu kaugusel on haiglad, linna südames.

Kes on need Riigile vastuhakkajad? Kas need, kes alates 1999. aastast talluvad jalge alla Põhiseadusliku Kohtu, Riiginõukogu, Euroopa Kohtu otsuseid, Euroopa Komisjoni poolt määratud trahve tänu Rete 4-le, kes haarab endale ebaseduslikult edastussagedusi Europa 7 asemel, kel on selleks täielik õigus. Kes on need Riigile vastuhakkajad? Need, kes põhjustasid Alitalia lõpliku pankroti pärast seda, kui olid olukorra võimalikud päästja- AirFrance´i, põgenema pannud? On see Riigile vastuhakkaja äkki Senati president Schifani, kes täna kingib lastele Konstitutsiooni, aga mõni aeg tagasi andis oma nime kõige konstitutsioonivastasemale seadusele, mida ajalugu mäletab – „lodo Scifani“, mis garanteeris karistatamatuse viiele riigi kõrgeimale ametikohale ja eriti neist ühele, madalaimale, mis 2003 Põhiseadusliku Kohtu poolt pihuks ja põrmuks tehti?

Mõtleb ta Riigile vastuhakkajate all Campania poliitikuid, kelle hulka Napolitano enne oma presidendiks saamist kuulus. Sest just seal oli tema valimisringkond, need kes viieteistkümne aasta jooksul tekitasid prügikatastroofi ja nüüd tahavad, et samad inimesed, kes probleemi tekitasid, selle ka ära lahendaksid. Nende seas ka Bertolaso, kes kaks aastat tagasi ei saanud komissari ametikohal millegagi hakkama ning keda meile jälle pähe määritakse ja kes nagu raskesti seeditav peperonata ikka krooksuga üles tuleb.

Kes Riigile vastu hakkab, ehk need, kes ei andnud piisavalt kaitset sellele ettevõtjale [Michele Orsi], kes otsustas rääkima hakata ja kes tapeti, nagu kõik „rääkijad” Campanias, Calabrias ja Sicilias? On Riigile vastuhakkaja see, kes valimiskampaania ajal nimetas „kangelaseks” Vittorio Manganot, kurjategijat, kes suu kinni pidas? Üks kahest – kui siin riigis on kangelased mafioosod, kes suu peavad, siis ei ole kangelased need, kes räägivad. Peame otsusele jõudma…

Aga kardan, et Riigipea ebaõnnestunud kõne Vabariigi aastapäeval, kui nii võib öelda, ei käinud selle kategooria inimeste kohta. Kardan, et ta pidas silmas Chiaiano elanikke, kes kaitsevad oma väikest oaasi, elu kvaliteeti, kes nõuavad, et enne on vaja kontrollida, kas üks koht on sobilik prügilaks ja alles seejärel ta kasutusele võtta. Mitte vastupidi.

Kõik on pea peale pööratud: mitte ainult meie institutsioonide sõnavara. Loogika on pea peale pööratud, avalik kord on pea peale pööratud, põhiseadus on pea peale pööratud. Põhiseadusega garanteeritud õigused on peatatud, keelatud on meeleavaldused, magistraatidelt on ära võetud kohustus-õigus kurjategijaid jälitada ja varsti pole meil enam ka kontrolli telefonikõnede üle. Selle eest on meil sõjavägi, mida hakatakse aina enam kasutama nagu Beppe Grillo ka ennustas. Olukorrad, mida poliitika ilma jõu ning relvadeta enam valitseda ei suuda.

/…/

Põnev ja täiesti ebaseaduslik olukord on tänaseks ka meediamaailmas, kus Riiginõukogu usaldab Berlusconi valitsusele ülesande lahendada probleem, mille põhjustajaks olid eelmised Berlusconi valitsused, et soosida Berlusconi ettevõtet. Muidugi, anda Berlusconi kätte Rete4/Europa7 probleemi lahendus on täpselt sama loogiline, kui anda Bassolinoga ühel nõul olevale Bertolasole ülesanne lahendada prügiprobleem… Nagu kuriteo puhul, kus on olemas tõendid, palutaks asi ära lahendada mõrvaril.

Tõlkinud Kristel Kaaber

Advertisements

RifiutiEile oli härra Berlusconi taas Napolis ja andis koos prügikatastroofi komisjoni esimehe Guido Bertolasoga pressikonverentsi. Hakatuseks küsisid ajakirjanikud Bertolasolt, mis on saanud Chiaiano planeeritavast prügiladestuspaigast, mille ümber on viimasel nädalal palju teravaid kokkupõrkeid olnud. “Meie tehniline hindamiskomisjon töötab seal, me ei tea veel mingeid otsuseid, ei ole mõtet selle ümber nii palju keerutada, infot pole, me ei oska ütelda”, ütles Bertolaso. Viie minuti pärast esitati sama küsimus härra peaminister Berlusconile, kes vastas: “aga muidugi tuleb Chaianiosse prügihoidla ning see saab olema sõjaväe kaitse all, nii et keegi sinna ligi ei pääse”.

Ametlikel andmetel vedeleb Campania regioonis laiali umbes 50 000 tonni koristamata prügi, sellest 5000 tonni linnatänavatel, prügi mädaneb, seal elavad rotid ja putukad, roiskumisel lenduvad ka inimesele ohtlikud ained. Campania elanikud muigavad selle peale ja leiavad, et reaalselt on prügi kordi rohkem. Tervisekaitsespetsialistid kinnitavad, et prügi tõttu on Campania on juba praegu kõrgenenud vähiriskiga ala. See prügiladu on pannud ka Euroopa Liidu viima Itaalia kohtusse, sest probleemi ei lahendata piisavalt kiiresti ning efektiivselt: kui Euroopa Kohus otsustab, et Itaalia on rikkunud EL-i prügiseadusi, siis ootab teda kopsakas trahv, mille, nagu ikka, tasuvad maksumaksjad.

Miks see prügi seal on?

Prügiäri toob uskumatult suuri kasumeid, eriti aga prügipõletite ehitajatele. Prügipõletid nimelt põletavad tuhaks mille iganes: alates ohtlikest jäätmetest kuni inimkehadeni. Seega, kui keegi tahab vabaneda millest iganes, siis on ta põletite ehitajale valmis maksma igasuguseid summasid. Samuti toodab prügipõletamine elektrit ja soojust – ning valitsus finantseeribki prügipõleteid rahast, mis on ette nähtud taastuvenergiatele. EL on leidnud, et norm, mis seda võimaldab, on EL seaduste vastane ning Itaalia – makumaksjad – juba maksavad seetõttu trahve. Prügi põletamisel tekivad vältimatult aga ohtlikud dioksiinid ning kõrgenenud vähirisk, seetõttu ei taha muidugi keegi, et prügipõleti oleks nende õues. Mitmed kodanikeühendused, eesotsas Beppe Grilloga, on saavutanud üla maa prügipõletite sulgemist ja üleminekut prügi kogumisele ukselt-uksele, sorteerimise ja taaskasutamise süsteemile, mis on odavam ning ohutum. Prügipõletiomanike ring on küllalt väike ja nad on tihedalt seotud poliitilise võimuga, näiteks Napoli prügimajandusega seotud institutsioonid on PD käes – seega, mis oleks parem, kui luua üks katastroof, mille vastus oleks “prügipõleti”? Kuna ka prügipõleti jäätmed, mürgine tuhk, tuleb kuhugi matta ja prügi kuni põletite ehitamiseni kusagil hoida, siis eelmine valitsus otsis lisaks põletiehitamisplaanidele ka mõned ladestamispaigad: näiteks rahvusparkides või viljapõldude lähistel. Rahva protestid viisid lõpuks erakorraliste valimisteni ja nüüd on meil lihtsalt võimul teine partei, kes üritab sedasama poliitikat ellu viia, ainult jõhkramalt.

Mida Berlusconi teeb?

Guido Bertolaso, tollane Protezione Civile juht, nimetati prügikatastroofiga tegelevaks Commissario straordinario’ks juba endise valitsuse ajal härra Prodi poolt ning just tema sulest pärinevad ideed avada prügihoidlad neis looduslikelt olulistes kohtades. Tolleagne keskkonnaminister Alfonso Pecorario Scanio (Federazione dei Verdi, rohelised, keda nüüd enam parlamendis pole) ründas seda plaani teravalt ning sundis Bertolaso tagasi astuma. Uus valitsus kinnitas ta aga uuesti ametisse ja Bertolaso tuli taas välja 10 planeeritava prügiladestuspaigaga (2 iga Campania provintsi kohta), mis on täpselt neissamades kohtades.

Berlusconi võttis mai keskel vastu dekreedi, mille kohaselt on prügihoidlad militaartsoonid ega kuulu magistraatide jurisdiktsiooni alla, kohalikud tervisekaitsespetsialistidel on ligipääs keelatud, neid valvab sõjavägi, kedagi juurde ei lasta. Kõik prügiteemalised uurimised on antud eksklusiivselt Procura Nazionale Antimafia kätte, mis tähendab seda, et kõiki hindamisi ja sobivuseuuringuid tuleb alustada jälle algusest.

Loomulikult hakkasid kohalikud taas protestima, ning toimusid väga teravad kokkupõrked rahva ja politsei vahel – kõige jõhkramad Chiaianos, kus inimesed blokeerisid teed, nõudes muuhulgas ka kohalike ekpertide kaasamist hindamisprotsessi. Kõik parlamendiparteid kirjeldasid inimesi barbaarlastena, kellele camorra maksab protestimise eest ja kes lükkasid endi ette vanu inimesi inimkilpidena. See kõik ei vasta tõele, kuigi politsei tõepoolest peksis ka vanemaid inimesi (ja ka vähemalt kaheksa politseinikku sai viga). Meedia astus peaaegu eranditult poliitikute poolele, valades avalikkuse üle ka suure prügipõletite kampaaniaga – ärgem unustagem, et “kriisi” algpõhjus on eelkõige prügipõleti-äri – sellele lisandusid kiidulaulud tuumaenergiale ning Messina sillale. Kuid vaatamata meediale suutsid kohalikud kodanikeühendused panna Bertolaso sammu tagasi astuma ning too kaasas ka kohalikke eksperte komisjoni, mis hindab paikade sobivust 700 000 tonni prügi hoidmiseks. Teeblokaadid eemaldati ja komisjon hakkas tööle.

27. mail arreteeriti Napolis 25 Commissariato straordinario per l’emergenza rifiuti in Campania (Campania prügikatastroofi erikomisjoni) ametnikku – praktiliselt kõik juhtivad liikmed -, nende hulgas ka Marta Di Gennaro, Bertolaso parema käe, kes tabati väga kompromiteerivatelt telefonikõnedelt. Arreteeritute telefonikõned kinnitavad näiteks seda, et prügi ei töödelda seaduste kohaselt, kõikvõimalikud mürgised jäätmed segatakse tavaprügi sisse, et Saksamaale (kus juba aastaid põletatakse ja sorteeritakse osa Napoli prügist) viiakse ka illegaalset prügi, ja Euroopa Liidu ja Itaalia raha, mis on ette nähtud prügi puhastamiseks ning ümbertöötlemiseks tõstetakse ümber mujale, rõhutatakse, et komisjoniliikmed peavad avalikkusele valetama ja ninapidi vedama tädimaalidest (cafone) kohalikke administraatoreid ning komisjoniliikmeid jne jne. Berlusconil on juba valmimas uus dekreet, keelamaks ajalehtedel avaldada igasugust infot uurimise kohta ja telefonikõnede transkripte.

Erafirma, mis omab Chiaiano prügitöötlemispaika – Gruppo Impregilo – on suur rahvusvaheline kompanii, mida omavad muuhulgas Fiat, Benetton, Mediobanca (üks suurimaid Itaalia investeerimispanku), kes juba 1999. aastast hakkas ostma paiku töötlemata prügi hoidmiseks “provisoorselt”, astudes tehingutesse camorraga. Mida rohkem ladestab firma töödeldud prügi, seda suurem on tema kasum. Nüüd kui kogu sissetulev prügi esitada “töödelduna”, siis on kasum ilmselt kõige suurem, sest midagi ei ole taaskasutusse läinud. Kuni sissetulev prügi pole sorteeritud, seni on üliraske või võimatu kontrollida, kas reaalselt on firma sellega midagi teinud – seepärast ollaksegi nii teravalt prügi tekkekohas sorteerimise ja porta-a-porta prügikogumissüsteemi vastu.

Ja edasi?

Lahenduseks peaks hakatuseks arreteerima Impregilo omanikud, kes seda äri toetavad, neid toetavad poliitikud, ametnikud jne jne., andma kohtu alla ja andma prügihoiustamise mingi täiesti uue struktuuri kätte, kehtestades mujal Itaalias end efektiivsena tõestanud prügi eraldikogumissüsteemi. Reaalselt tähendab niisugune stsenaarium poliitilise eliidi massilist kohtu alla andmist ning ma arvan, et keegi meist ei usu selle võimalikusse hetkel (pikas perspektiivis on igasugused asjad võimalikud). Mainitud isikud mõistavad kõik seda asjaolu muidugi väga hästi ja seepärast ongi “uurivale komisjonile” ilmselgelt antud range soovitus Bertolaso esitatud paigad kinnitada ning nagu näha, ei vaevu härra Berlusconi seda isegi varjama. Kohe on ju kohale jõudmas võimas probleemide lahendaja: kindral Suvi, mis on Itaalias sama ülimuslik kui Venemaal kindral Talv.

Niipea kui ilm läheb tõeliselt kuumaks, siis hakkab prügi võimatult haisema, rotte saab olema miljoneid ja kärbseid lugematu arv. See muudab elu võimatuks ning inimesed annavad alla võitluses oma loodusparkide ja toidupõldude eest ning nõustuvad uute prügilate avamisega. Kuid seda kavalat plaani võib rikkuda üks nähtus, nimelt Berlusconi ette-ennustamatu ja suur ego, sest ta tahab tulemusi kohe ja kiiresti ning võib hakata rabistama ning kohtunikke ründama. BoscoJuba praegu on kohtunikud palunud Itaalia magistratuuri enese üle valitsevat organit Consiglio superiore della magistratura nimetada Berlusconi dekreet prügikatastroofist (emergenza rifiuti) põhiseadusvastaseks. Kuigi meedia loobib kohtunikke poriga (“kohtunikud takistavad valitsust läbi viimast geniaalset kava prügiolukorra lahendamiseks” jne) võib karmimate sammude puhul võitlus õigussüsteemiga võib aga lükata prügiprobleemi käsitlemise sootuks uutele radadele.

Autor: Oudekki Loone, Reggio Emilia

AbortoEile sisenesid 7 poliseinikku Napoli Federico II polikliinikusse, keelustasid kõigile haiglast lahkumise, tungisid ühe 39-aastane äsja abordi üle elanud naise palatisse ja süüdistasid teda “lootemõrvas” (termin, mida kriminaalkoodeksis ei eksisteeri). Operatsiooni alustati anonüümse teate põhjal, et haiglas toimub ületähtajaline illegaalne abort. Sissetung toimus vaid 20 minutit pärast abordi toimumist, võib-olla oli neil plaanis varasema kohalejõudmise korral isegi protseduur katkestada. Patsient oli ostustanud terapeudilise abordi kasuks 21. nädalal (seaduse poolt lubatud 23-nädalase tähtaja sees) kuna lootel oli kromosoomianomaalia nimega Klineferteri sündroom.

Carmine Nappi, Federico II naisteosakonna juhataja andis teada, et “abort oli tehtud täielikus seaduse järgimises. Kui rasedus oleks lõpuni viidud, oleks lapsel olnud 40% tõenäosusega tõsine vaimne väärareng. Ravimite toimel kutsuti naisel korduvalt emakakokkutõmbed, mille tulemusel nurisündis väärarenguga ning juba surnud loode.”

Politsei küsis naiselt, kas ta on abordi eest maksma pidanud ning patsient oli sunnitud vaatama isegi väljeheidetud lootematerjali. Karmil toonil (et mitte öelda ähvardusel) nõuti palatikaaslaselt kohest tunnistajaks olemist, lisades, et muidu peaks ta seda hiljem kohtuniku ees tegema. Politseinikud konfiskeerisid haigusloo ning 460g kaalulise surnud loote. Naisteliidu juhi Stefania Cantatore sõnade kohaselt oli see politsei operatsiooni äärmiselt ebainimlik. Parafraseerides feministide hüüdlauset – sellest, mis oli juba iseenesest dramaatiline, sai tragöödia.

Tahaksin sinisilmselt uskuda, et juhtunul pole midagi tegemist ametlikult alanud valimiskampaaniaga, mis tsunamina inimestele langeb. Kuid ei tasu unustada, et üleeile tõi “La Repubblica” ära Forza Italia liidri Berlusconi seisukoha, kus too avaldas toetust ajakirjanik Giuliano Ferrara ettepanekule nõuda ÜROs moratooriumit abordile samadel alustel kui tehti moratoorium surmanuhtlusele: “Usun, et tunnistada õigust elule viljastamisest kuni loomuliku surmani, on printsiip, mida ÜRO peaks omaks võtma.”. Eile astus härra Berlusconi sammukese sellelt positsioonilt tagasi, soovitades ettevaatlikult: “Siiski pean ma aborti südametunnistuse probleemiks”. Igal juhul võib karta, et kui Berlusconi järgmistel valimistel võidab, siis “vaadatakse uuesti üle” Seadus 194: seadus, mis abordi legaliseerib ning määratleb selle lubatud sooritamisviisid.

Seadus 194 oli itaallaste suur võit, saavutatud 1978. aastal väljakuvõitluste ning referendumite läbi. Ainus juhus Itaalia ajaloos, kus samas küsimuses tehti isega kaks referendumit. Esimesega otsustati “Jah” abordiõiguselele ning naiste enesemääramisele. Test korda võeti asi üles 1981. aastal katoliiklaste poolt, seekord selleks, et seadus tühistada. “Ei” , see tähendab seisukoht “Seadust 194 ei puutu” võitis 68% referendumil osalejatest.

Hiljuti pani Vatikan jälle 194-vastase propagandamasina käima. 3.veebruari Angeluse-jutlusel ütles paavst Benedictus XVI: “Elu tuleb kaitsta ka enne sündi, eriti siis, kui ta veel habras ja kaitsetu on.” Ka kardinal Ruini mainis 28. jaanuaril telesaates “Otto e mezzo”, et “igasugune seadus, mis abordi legaliseerib, on põhiolemuselt halb“. Ja vaata-vaata, millise kummalise kokkusattumusena härra Berlusconi püüdiski selle palli kinni ning kindlustas sellega omale kiriku toetuse.

Naistest eksministrid Barbara Pollastrini (Partito Democratico) ja Livia Turco (Partito Democratico) näevad selles tahet, et niigi kannatusega otsustanud naisi mõrvaritena näidata ja pingekliimat tekitada. “Oleme jõudnud niikaugele, et tehakse anonüümseid teateid ning võetakse neid ka arvesse,” ütleb katoliiklasest Turco “Väljendan oma täielikku solidaarsust patsiendile ja teda assisteerinud haiglapersonalile ning kutsun üles kõiki parteisid mitte poleemikaid tegema ning lahkarvamusi õhutama. Sedasama peaks ka Katoliilik Kirik tegema.” Pollastrini jätkab “Tuleb jätkata seaduse 194 järgimist, nii nagu seda tehti Napoli polikliinikus. Tegemist on väärt seadusega, milles on olemas tasakaal naiste vastutustunde, sündiva elu õiguste ning arsti deontoloogia vahel. Peame üheskoos ütlema -“aitab!” “.

Naiste vastus ei lase ennast kaua hoodata. Juba täna õhtupoolikuks on määratud kokkusaamine Napolis Vanvitelli väljakul, et jälle oma õiguste eest välja astuda, nagu 30 aastat tagasi. Naisteliidu Milaano esindaja Maria Grazia Campari väidab, et lihtsalt meeleavaldustest enam ei aita, tuleb tegutseda juriidilises suunas, kaevates kohtusse need, kes naiste abordiõigust takistavad.

Loen ennast nende rohkearvuliste itaallaste hulka, kes tunnistavad katoliiklaste õigust oma isiklikku elu ka kõige integraalsemte usuprintsiipide järgi elada. Hädad algavad siis, kui neid põhimõtteid peetakse kodanike enesemääramisõigusest ülemaks.

Meil saab tulevatel aegadel tegemist olema, nagu kirjutas eile punture.astio.net

Autor: Kristel Kaaber, Rooma

Enimloetud postitused

Arhiiv

Vaata filmi

Meie igapäevaseid fakte anna meile…

Kategooriad pilveta

Advertisements