You are currently browsing the category archive for the ‘Lombardia’ category.

Immigrantkaupmehed Brescias

Immigrantkaupmehed Brescias

Ta oleks tahtnud anonüümseks jääda, see Brescia provintsi ettevõtja, kes saatis Adro linnavalitsusele 10 000 suuruse pangatšeki. Summa oli mõeldud katmaks 24 pere – enamjaolt immigrantide – võlga koolisöökla eest tasumisel, kuna Adro linnapea Osar Lancini oli otsustanud nende lapsed toitlustusest ilma jätta. Tegemist polnud aga mitte “tavalise” heategevusega vaid protestiga linnavalitsuse ebatolerantse halduspoliitika vastu.

Kiri, mis saatis rahasummat, oli täis nördimust ning algas sõnadega: “Mina ei ole nõus. Olen ühe pooleteramehe poeg, kel polnud raha, aga kel oli lõputu väärikuse pagas. Mu žestil pole ehk oluline tähtsus, aga ma tahaksin sellega äratada oma kaaslinlaste südametunnistust.” Suurt poleemikat tekitanud kiri muidugi ei lasknud autoril oma nime peita, autor Silvano Lancini sotsiaalne tundlikkus ei ole Brescia provintsis, Lega Nordi (Põhjaliiga, Berlusconi koalitsioonipartner) kantsis, mitte eriti hinnas.

Nii kummaline kui see ka ei ole, on Lega Nord praeguse Itaalia kõige eakam partei, moodustatud aastal 1989. Tema eesmärgiks Põhja – Itaalia, piirkond, mida nad Padaniaks kutsuvad, iseseisvumine, lahkulöömine Itaaliast ning pääsemine Rooma keskvõimu “orjusest”. Tunnusmärgiks rohelised särgid ning keldi rituaaalid, eristamaks end lõuna-itaallastest ehk “terronedest” (maamatsidest): noid peetakse laiskvorstideks, kes söövad usina Põhja tööst saadud makse. Ei olnud harv näha nende kogunemistel viikinglike sarvekiivritega isendeid, kes uhkelt korrutasid oma liidri Umbero Bossi juhtlauset: Ce l’abbiamo duro” /”Meil on kõva” – ja nende kogunemistelt pärinevad ka ekstsessid, kus sümboolselt Itaalia lippu põletatakse.

Suutes mängida paljude põhjaitaallaste intuiivsele rahulolematusele ning Mani Pulite aegsele poliitilisele segadikule, suutsid nad kanda kinnitada peaaegu kõikjal Umbriast kõrgemal asuvates regioonides; oluline pööre riiklikul tasandil toimus aga 1994. aastal, mil Lega Nordist sai Berlusconi ustavaim koalitsioonikaaslane. Lauldes valijatele ikka sama refrääni Padania iseseisvusest, on nende positsioonid parlamenditoolidel istudes aga järjest mahenenud. Isesisvusest sai aastatega föderalism ja sellest omakorda maksuföderalism. Ehk mängivad rolli summad, mida “Roma ladrona”/”varga-Rooma” ka neile jagab?

Vaatamata sellele, et Lega Nordi esmaseks eesmärgiks on, et majanduslikult arenenuma Põhja-Itaalia maksud jääksid koha peal kulutada, toetasid nad sõber Berlusconi maksude alandamise programmi, tühistades kõige föderaalsema maksu – majamaksu (ICI) – mis oli linnavalitsuste suurimaks sissetulekuallikaks. Tulemuseks, et hiljuti protestisid Milanos paljud Põhja -Itaalia linnapead tühjade linnakassade pärast.

Raske aru saada nende vasturääkivast poliitikast, mis ühelt poolt “pühib Itaalia lipuga tagumikku” (U. Bossi väljend) ja teiselt poolt nõuab 2013 aasta poliitilisel valimisel endale peaministri kohta. Ühelt poolt räuskab lõuna onupojapoliitika vastu ja teiselt poolt kandideerib Umberto Bossi 20 aastase poeg Renzo, kel kulus 3 aastat keskkooli lõpueksamite andmiseks. Analoogne on situatsioon immigratsioonipoliitikaga: Lega Nord nõuab piinlikku regulaarsust ja seadulikkust sisserännanutelt, tehes dokumentideta maalviibimise isegi vanglaga karistatavaks kuriteoks, keelates illegaalidele ka esmase arstiabi või lükates merre kõik, kes veepiirile kummipaatidega nägu näitavad olenemata, kas tegemist on poliitilisete põgenike või eluohus olevatega. Peetakse sõda kebabi-müüjate ning burka vastu. Samas aga on ka nende seas rohkesti ettevõtjaid, kes suurema kasu huvides eeelistavad immigrandid “mustalt” ja väikse palga eest tööle võtta, jätmata eelneva poliitika ja seadustega teist valikut. Muuhulgas, mitte ainult ettevõtjad, Lega domineeritud regioonides on ka märkimisväärne hulk immigrantidest koduabilisi ja lapsehoidjaid. Max Frischi kommentaari seesuguse situatsiooni kohta – “ootasime töökäsi, aga tulid inimesed” Lega muidugi kuulda ei taha.

Nii nagu Põhja emigreerunud “terroned” on möödunud aastakümnete vältel sadade tuhendete kaupa aidanud üles ehitada jõukat Põhja-Itaaliat, nii nagu miljonid väljarännanud põhja-itaallased , kes USAs või Saksamaal põlatutena üritasid oma elujärge parandada, nii võiks olla ühel suurimal immigrandirahval natuke rohkem ühiskondlikku ettenägeliikust, et jõuda inimlike lahendusteni olukorras, kus majandus ei püsiks kaua üleval ilma immigrantide raskeid töid tegevate käteta. Aga mälu ei ole õnnetuseks kuigi pikk…

Nii ei olnudki vaja kaua oodata, et Adro 200 sööklaarvet regulaarselt tasuvat lapsevanemat heateo vastu häält tõstsid alla kirjutades vastupetitsioonile. “Meil on kõrini, et süüakse lumbarditest eeslite arvel. Kõigile on kriisiaeg ja me kõik peame kokku hoidma, et ots otsaga kokku tulla, aga teenuse eest maksta on kohustus.” Kuigi raha tuli annetaja taskust, ei meeldinud heategu paljudele, nähes selles paljusajatud assistentsialismi (heaoluriigi ärakasutamist) ning juhtides tähelepanu sellele, et annetus pole lahendus.

Lancini rõhutab oma kirjas, mis andis osale Itaaliast võimaluse üle pika aja taas heameelt tunda ja samas tekitas teises osas pahameelt, et ta pole kommunist, vaid et hääletas viimaste valimiste ajal PDLi kandidaadi Formigoni poolt, tõmmates aga mängu kõik poliitikud, riiklikud ja kohalikud unustamata preestreid. “Kus on selle partei sekretär, keda ma hääletasin ja kes tahab ned nimetada Armastuse Parteiks? [Vihje Berlusconile – K.K.] Kus on Lega Nordi liidrid, kes tahavad end kandideerida Itaaliat juhtima? Kus on Adro nõunikud? Kui nad tõepoolest föderalismi usuvad, tehku siis avalikuks oma viimase 10 aasta tuludeklaratsioonid. Lihtsalt selleks, et aru saada, mil kombel nad maksavad oma ilusaid maju ja kalleid asju. Ma ei tahaks olla see, kes makasab ka nende eest. Ma ei tahaks, et nende sissetulekud tuleneksid nende laste isade maksudest, kes töötavad tehases 1200 euro eest. Kus on mu kaaslinlased, kes ei küsi, kui palju raha ja kuidas kulutab seda linnavalitsus, et seda laste jaoks enam ei jätku? Kus on mu preestrid? Kas tõesti on nad nõus tegema rassismi vahetuskaubaks krutsifiksi kaitsmise eest?”

Kirja autor teatab, et ta teab väga hästi, et mitte-maksjate hulgas on ka neid kavalaid, kes olukorda ära kasutavad. “Aga ma tunnen väga palju kavalaid. Mõned neist on miljonärid ja tulevad teistele moraali lugema. Sellisel juhul, kahtluses, olema ma esimestega. Immigrantidelt nõuan ma austust meie tavade ja seaduste vastu, aga ma nõuan seda kindlameelselt ja viisakalt üritades olla esimene, kes nendest kinni peab. Hakata laste selga ei käi viisakuse alla.”

Korruptsioon riigiametnike seas pole tundmatu nähtus ka Põhja-Itaalias, kus hiljutigi on olnud areste altkäemaksude pärast või kohtuotsuseid juhtumite üle,kus linnakassadest on makstud seletamatuid summasid kummalistele “nõustajatele” või “ühingutele”. Pärast Tangentopolit on arenenud ka altkäemaksusüsteem. Raha ümbrikus on harv nähtus, parem on toimida legaalsete kanalite kaudu nagu konsultandid või alltöövõtajd. Jälgi jääb vähem,aga põhimõte on sama – käsi peseb kätt, mina aitan sind, sina mind. Ja kui kassa tühi, siis hakatakse laste toiduportse lugema…

“Ma tahan karjuda, et ma pole nõus,” jätkab Lancini oma kirjas. “Mõnikord kardan olla nagu need härramehed, kes kallites restoranides istudes immigrante sõimavad. Kahju vaid, et nende Mercedes on äsja albaanlase poolt puhtaks pestud ja nende toit egiptlase poolt valmistatud. Ah jaa, unustasin – mu ema eest hoolitseb ukrainlanna. Mu kaaslinlased on ammu unustanud, kust nad tulevad ja mul on häbi, et just minu kodulinn on muutunud sallivuse piiri nihutajaks, ikka sammuke aastas: enne kõigepealt pakume pearaha illegaalide ülesandmise eest, siis keeldume neile regionaalset abi andmast ja nüüd koolisööklaga. Kuidas on võimalik, et mu kaaslinlased ei mõista, kuhu me oleme minemas? Näen enda ümber murettekitavat sallimatust nende vastu, kes omavad vähem. Kahjuks on mul ebaterve harjumus lugeda ja ma tean väga hästi, et koonduslaagrid ei sündinud tühjale kohale, enne toimusid aastaid väikeseid samme kuristiku poole. Need on needsamad, inimesed, kes tulevikus hakkavad meie eest vanadekodudes hoolitsema. Aga oleme me kindlad, et nad on selleks ajaks tänase öra unustanud? Ja ärge tulge mulle ütlema, et küll meie eest hoolitsevad me endi lapsed, sest solidaarsust õpetame me neile praegu. Ka selle pärast pole ma nõus.”

Kuigi rahast jätkub vaid kooliaasta lõpuni ja sügisel võib taas esile kerkida sama probleem, on hetkel ära hoitud situatsioon, kus osad lastest on sunnitud söögivahetunnil klasskaaslastest eraldi olema. Ehk leitakse lahendus, mis ajaks asjad joonde vanematega ega langeks laste õlgadele. See tegu ja kiri aga andis paljudele mõtlemisainet, et millises ühiskonnas me siiski elada tahaksime.

Autor: Kristel Kaaber, Rooma

Advertisements

Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradJuba vanad roomlased raiusid Itaalia poolsaarel efektiivselt enamiku puid maha ning olid sunnitud tsemendi välja mõtlema, et ikka millest ehitada oleks (ja mis nii kergelt põlema ei läheks) ning ka impeeriumijärgsed laialipillutatud vabariigid ja kuningriigid ei halastanud järelejäänud metsadele. Seetõttu ongi peamine ehitusmaterjal siin pigem kivi ning puu väljendab juba luksustki. See muidugi ei takista 20. sajandi barbaritel oma eelkäijate vaimus metsi hävitada, näiteks kindlustusraha saamiseks neid põlema süüdates – kuid nüüd on meil vähemalt rahvuspargid ning põhjapool on natukene tavametsigi alles (ja lõuna Foresta Umbrat soovitan kõigil vaatama minna, et teada saada, milline oli Itaalia enne, kui see tühjaks raiuti). Mõnikord harva aga tabab silm mälestused sellest, kuidas puu on olnud ka siin ehitusvahend ning kui näha puud seal, kus oleme harjunud silmama kivi ja rauda – näiteks sildades ja laevades – siis toob see naeratuse näole. Bologna vanima säilinud maja, tuhat aastat vana, tollest ajast, kui siinsed kuulsad porticodki alles puust olid, Corte Isolani sissekäigu ees peatuvad aga kõik, isegi need, kes siin elavad – vähemalt hetkeks, et imetleda ühte puust maja. Sest puudel, kas teate, on süda ja selle südame soojus on tunda ka läbi tuhande aasta.


Raiutud puu nägu, Cortina d'Ampezzo, Veneto, 2007 (Autor: Helena)

Raiutud puu nägu, Cortina d'Ampezzo, Veneto, 2007 (Autor: Helena)




Sild üle Po, Lombardia, 2009 (Autor: Sirje)

Sild üle Po, Lombardia, 2009 (Autor: Sirje)




Puulaev, Vulcano, Isole Eolie, Mar Tirreno, 2009 (Autor: Anna)

Puulaev, Vulcano, Isole Eolie, Mar Tirreno, 2009 (Autor: Anna)




Corte Isolani, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)

Corte Isolani, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)




Puu süda, Merano, Trentino-Alto Adige, 2008 (Autor: Kätlin)

Puu süda, Merano, Trentino-Alto Adige, 2008 (Autor: Kätlin)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradLinde leidub vahemereäärses Itaalias loomulikult igat masti ning suurust ning seepärast inspireerivad need tiibadega elukad ka inimesi end imiteerima, olgu siis palliga keset Veneetsiat või kurikuulsas Sigonella sõjaväebaasis metall-lendajate abil. Päris elusad luiged või hoopis paabulinnud vabalt ringi jalutamas-ujumas, see kõik annab ka inspiratsiooni karnevalile lilledest part punuda või hoopis võimas linnumonument püstitada. Kuid – nagu me kõik teame – kõige olulisemad linnud, kõigis linnades, aga eriti Itaalias – on loomulikult tuvid, kes siinse kombe kohaselt endale elamiseks maju squativad või Milano moemekasse grupipulmi pidama tulnud jaapani turiste nähes kõige tavalisemal moel hulluvad.


Inimlind, Veneetsia, Veneto, 2009 (Autor: Jelena)

Inimlind, Veneetsia, Veneto, 2009 (Autor: Jelena)




Suure linnu tiibade all, Sigonella, Sicilia, 2007 (Autor: Triin)

Suure linnu tiibade all, Sigonella, Sicilia, 2007 (Autor: Triin)




Luik, parco Matildico di Montalto, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Mari-Ly)

Luik, parco Matildico di Montalto, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Mari-Ly)




Lillepart, Acireale, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)

Lillepart, Acireale, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)




Kivilind, Urbino, Marche, 2007 (Autor: Kadri)

Kivilind, Urbino, Marche, 2007 (Autor: Kadri)




Linnud pulma, Milano, Lombardia, 2009 (Autor: Kristjan)

Linnud pulma, Milano, Lombardia, 2009 (Autor: Kristjan)




Uccello prende casa, Perugia, Umbria, 2007 (Autor: Kätlin)

Uccello prende casa, Perugia, Umbria, 2007 (Autor: Kätlin)




Paabulind, Fiorano Modenese, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Oudekki)

Paabulind, Fiorano Modenese, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Oudekki)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradFianco a fianco sono i compagni, kõrvuti on kaaslased, kõrvuti võideldakse siin oma õiguste eest, kõrvuti tulevad üle kogu Itaalia Freccia del Sud ehk Lõunanoole nimelise rongiga Milanosse selle linna kõige olulisemad inimesed, pärit kõigist maailma otsadest, et ses linnas tööd teha. Sõidavad aastaid niimoodi, valides töö, sõprade ja kohtade vahel, ikka kõrvuti. Võib-olla tulevad kaks rongiaknal suitsetajat Messinast, mõeldes ka neile noortele, kes seal 25. aprilli kõrvuti tähistavad? Päeva, mida Bologna Piazza Maggiorel meenutavad stendil kõrvuti võidelnud partisanide nimed ja fotod, kõrvuti tänapäevaga….

Kuid Itaalia kollektiivsuses võib näha kõrvuti mitte ainult arstidest ja kolijatest-koristajatest Giovannisid, kõrvuti ehitatakse laevu La Spezia hiiglaslikus laevatehases, kõrvuti võib näha jalgrattaid, lepatriinusid, kahekskasvanud puuvilju ja loomulikult meie mootoritehnoloogiat, seda, mis pühapäeviti kõiki teleri ette naelutab.



Freccia del Sud, Stazione Centrale, Milano, 2008 (Autor: Kristjan)

Freccia del Sud, Stazione Centrale, Milano, Lombardia 2008 (Autor: Kristjan)




surnud ja elus, Piazza Maggiore, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)

surnud ja elus, Piazza Maggiore, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)




No Gelmini! Bologna, 2008 (Autor: Mauro)

No Gelmini! Bologna, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Mauro)




25. aprile, Messina, Sicilia, 2009 (Autor: Jelena)

25. aprile, Messina, Sicilia, 2009 (Autor: Jelena)




Lepatriinud, Etna, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)

Lepatriinud, Etna, Sicilia, 2008 (Autor: Anna)




Cantiere navale, La Spezia, Liguria, 2009 (Autor: Mari-Ly)

Cantiere navale, La Spezia, Liguria, 2009 (Autor: Mari-Ly)




Giovanni & Giovanni, Torino, Piemonte (Autor: Sirkka)

Giovanni & Giovanni, Torino, Piemonte (Autor: Sirkka)




kaksikviljad, Lago di Garda, Lombardia, 2009 (Autor: Kätlin)

kaksikviljad, Lago di Garda, Lombardia, 2009 (Autor: Kätlin)




Ferrari & Ducati, Villasmundo, Sicilia, 2009 (Autor: Triin)

Ferrari & Ducati, Villasmundo, Sicilia, 2009 (Autor: Triin)




Kommunaalrattad, Milano, Lombardia, 2009 (Autor: Sirje)

Kommunaalrattad, Milano, Lombardia, 2009 (Autor: Sirje)

Arhiiv

Vaata filmi

Meie igapäevaseid fakte anna meile…

Kategooriad pilveta