You are currently browsing the category archive for the ‘Lazio’ category.

Edasi, võileib! (Berlusconi partei esmanimi oli Forza Italia)

Edasi, võileib! (Berlusconi partei esmanimi oli Forza Italia)

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama Alfredo Milioni kõhust. Selle korin nõudis 27. veebruaril, kui kell oli alles keskpäeva poole tiksumas, just enne kui tuli esitada Rooma kohtus regionaalsetel valimistel osalevate parteide valimisnimekirjad koos vajalike arvu allkirjadega, ühte võileiba. Linnavalitsuse liige ja Popolo della Libertà esindaja Milioni jõudis küll kohtumajja 20 minutit enne dokumentide vastuvõtmise lõpetamise tähtaega, kuid pidi uuesti lahkuma, kuna paberite hulgas puudus üht-teist. Tagasi tulles oli aga kell juba üle kehtestatud limiitaja tiksunud. “Kasutasin ka juhust, et ühe võileiva hamba alla panna…” ütleb Milioni seletamaks oma mõnekümneminutilist hilinemist ja üritab sellele vaatamata dokumente üle anda. Teise parteide esindajad protesteerivad ning PDL annab kohtusse radikaalid, kes olla füüsilise vägivallaga takistanud nimekirjade üleandmist. Selle versiooni paikapidavus jääb pärast kohtunike otsustada.

Itaallased on küll harjunud igasuguste tragikoomiliste olukordadega, aga sel puhul tekib küsimus, kas on tegemist saamatuse, ebakompetentsuse või ülbe reeglitest mittehoolimisega. Ükskõik milline nendest kolmest võimalusest tekitab kõhedustunde, sest kui ei olda võimelised teatud nõudmiste kohaselt koostatud dokumente teatud ajaks tetud punkti toimetama, mida mõelda siis nende inimeste haldamisvõimest? Alfredost ja tema võileivast saavad päevapealt veebistaarid läbi arvukate karikatuuride, satiiriliste videote ning facebooki fännilehekülgede. Nali naljaks, aga tegelikult seisame tõsise küsimuse ees – kas on võimalik üle astuda reeglitest, mis seadustavad ühiskondlikust elust osavõtu garanteerides kõigile võrdsed tingimused, üle astumise tagajärgede eest vastutamata? Seadusega määratud reeglite kohaselt oleksid pidanud PDLi valimisnimekiri Lazios valimistel välja jääma, kuna dokumendid kas polnud nõuete järgsed või tähtaegselt esitatud: nii otsustas ka Appellatsioonikohus.

PDL juhid ning juba valimiskamaania peale raha kulutanud kandidaadid ei suutnud loomulikult seesugust tulemit vaikides alla neelata. Ära ootamata Regionaalse Administratiivkohtu otsust viidi 5.märtsi hilisõhtul läbi erakorraline Ministrite Nõukogu, kes 35 minutiga võttis vastu dekreedi, mis tegi võimalikuks PDL nimekirjade vastuvõtmise, seega ebareeglipärasest tagantjärgi reeglipäraseks tegemise.  Kui toimepandu ei käi kokku seadusega, siis saab ju seadust “interpreteerida”. Valitsus nimetas selle eufemistlikult “tõlgendavaks dekreediks”, sest seaduse muutmine valimisperioodil on põhiseadusevastane ja tegelikult on regionaalne valimisseadus hoopis regioonide enda õigusvallas. Juba öösel oli sadakond meeleavaldajat Alamkoja ees protesteerimas. Manifestatsioonid jätkusid igal järgneval päeval enamustes Itaalia linnades.

Lihtkodanikud näevad iga päev, kuidas nende elu probleemid ei leia lahendust tänu valele pitserile või mõnele puuduvale allkirjale. Aga reeglid ei kehti päris kõigile samaväärselt… Häält tõstsid samuti juristid ning kohtunikud – kui keegi arvab, et ühe riigi õigust saab “tõlgendada” nii, et see võimu esindajatele mugav oleks, astudes üle põhiseaduse printsiipidest, siis ei ole enam mõtet rääkida demokraatiast. Kohtuorganid lükkasid PDLi valimisnimekirja tagasi veel kolm korda. Valijatel on muidugi õigus võimalusele anda hääl parteile, mida ta enam usaldab, aga seda ilma ohvriks toomata seaduslikkust. Jääb üle näha, kui paljud peavad vajalikuks väljakule minna, kas siis 13.märtsi opositsioonimeeleavaldusele või hoopis 20.märtsil Berlusconi poolt tõotatud “tulevärksele” Vabaduse Rahva kogunemisele. Eesmärgiga kaitsta kas demokraatiat või selle “tõlgendust”. Või jääda hoopis koju ka valimiste päeval, võileib seedimata ning demokraatiast küllastunult, et suurendada mitte valijate partei niigi võimsaid ridu.

Autor: Kristel Kaaber, Rooma

Advertisements

Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradAlguses oli sõna ja riigi alguses oli konstitutsioon. Kui Itaalia konstitutsiooni ja lipu aastapäeva puhul Reggio Emilia – linna kus meie trikoloor üle kahesaja aasta tagasi sündis – jõeäärne park konstitutsiooniparagrahve täis riputati, siis tekkis kahjutunne, et need mitte Montecitoriol ei ole, siis ehk jääks mõni prügila rahvusparkidesse ehitamata, mõni 17. sajandi maja betoonjublakaga asendamata või ülikoolide eelarved kärpimata, kuna artikkel üheksa kõneleb sellest, kuidas Vabariik toetab kultuuri arengut ning teaduslikku ja tehnilist uurimistööd, kaitseb loodusmaastikku ja rahva ajaloolist ning kunstilist pärandit. Jah, selle koha peal tuleb nii selgelt meelde Friedrich Hölderini lause, mis on ka Castel Firmianos Messneri mäemuuseumis eksponeeritud: “mõistsin maailmaruumi vaikust, aga inimese sõna ei mõistnud eal”.

Kuna seda sõna on aga raske mõista, siis peabki hästi palju seletama, ühel hetkel ikka midagi koidab, nii nagu vabast tahtest tegutsevad korra valvurid ning karabinjeerid Roomas.

oudekki_reggioemilia

Põhisõna, Reggio Emilia, Emilia-Romagna, 2008 (Autor: Oudekki)


katlin_bolzano

Sõnapilt, Castel Firmiano, Bolzano, Trentino-Alto Adige, 2008 (Autor: Kätlin)


sirje_roma

Sõnalend, Roma, Lazio, 2004 (Autor: Sirje)


Veel enne Rooma rajamist, veel enne Remuse ja Romuluse sündi voolas Tiber, uue maailma tulevane arter, mööda antiikset maad, mille nimeks sai Latium. Sellest paigast sai hiljem saladuslike etruskite elupaik – kes, otsustades, et etruskite aeg on nüüd läbi saanud, tegid ruumi uuele tsivilisatsioonile ning Latiumist sai hiigelimpeeriumi tuum, muutudes koduregiooniks Igavesele Linnale, Roomale.

Toda maailma valvanud ning peaaegu unustusehõlma vajunud jumalad ei ole justkui tänagi siit kadunud, vaid osavalt end liig ammuse ajaloo sisse põiminud. Pratica di Mare rannal istudes võib meenutada Aineiast, Veenuse poega, kes langenud Troojast pagedes randub pärast pikka hulkumist Vahemerel Laurento territooriumil (praeguse Rooma külje all, aga hävinud) ja armub kuningas Latinuse tütresse Laviniasse. Ka neiu ei saa enam “sisserändajalt” silmi ära. Vaatamata sellele, et tüdruk on juba naiseks lubatud rutulite kuningale Turnusele, otsustab isasüda lepingule vilistada, mis sest , et sellega paratamatult sõda kaasneb. Rutulite vägi annab küll lahingus alla, aga Latinus kaotab elu. Oma armastatud naise auks, kelle imeilus nini siiamaani kasutusel, rajab Aineias uue linna Laviniumi, just praeguse Pratica di Mare asukohal.

Müüdihõnguline on ka Tusculum, mis hävines aastal 1199, aga mille varemed asuvad Frascati ligidal. Selle asutajaks oli Telegonos, Odysseuse ja Kirke (kes viimast Circeo kandis võrgutas) poeg. Telegonose tütart Mamiliat, omakorda, peetakse aga rooma tähtsa pere gens Mamilia esiemaks. Aastal 509 a.c. saab Roomast vabariik ning Tarquinius Superbus, viimane rooma kuningas, palub abi Tusculumi valitsejalt ja Latiinide Liidu mõjukalt liikmelt Octavius Mamiliuselt. Arved õiendatakse 496.a.c. lahingus Regilluse järve ligidal, aga ka seekord sekkuvad jumalad maistesse tegemistesse ja ei keegi vähem kui Kastor ja Pollux, kuulsad Dioskuurid. Õigupoolest ahvatlesid roomlased neid uute templite ja rikkalike aupidustustega, et nad Tusculumilt toetuse ära võtaksid. Ja kui järgmisel lahingupäeval ilmutavad võimsad kaksikud end täies hiilguses rooma sõdurite rivi ees, siis on sõja saatus otsustatud. Latiinide Liit annab alla ja lahingu tagajärjeks on kuulus liiduleping “Foedus Cassianum“.

Laziost võib jutustada tuhandeid lugusid, fantaasiaga rikastatud või tõesti aset leidnud. Lazio teed on näinud enamust maailma palet muutnud isiksustest alates San Pietrost või Karl Suurest. Ja ometigi on paljudele praegune Lazio maakond samahästi kui tundmatu.

Rooma võimsasse varju jääva Lazio maastikel pole Alpide imponentsust ega Toskaana koketeerivat sarmi. Tema ilu on talutüdruku moodi, lihtne ning tagasihoidlik, natuke endassetõmbunud nagu meenutaks aeg-ajalt endamisi aegade hämarusi hoolimata sellest,mis ta ümber toimub. Välismaalased, eripakkumistest ning reklaamist meelitatutena, on tihti huvitatud kas suurlinnadest või mainekamatest maakondadest nagu Toskaana või Liguuria, mille kööki, loodust ning inimesi lahatakse jätkuvalt sajas eri väljaandes ja filmis. Lazio, turisti trajektooridest veidi fuori mano, võib anda aga ootamatut avastamisrõõmu.

Näiteks järved – Nemi, Vico, Albano, Bolsena, Bracciano – oma küladega, Cerveteri või Tarquinia etruskide nekropolid, Tivolis villa D’Este ja villa Adriana. Lazio lõunapoolses osas on mererannad, millele tasub ring peale teha (Circeo, Sabaudia, Sperlonga ja Gaeta) ning võimaluse korral Ponza saart külastada. Ja kuidas mitte mainida Ciociariat, täpsemalt määratlemata territooriumi, mis enam-vähem kattub Frosinone provintsiga, millel on oma traditsiooniline kultuur ja mis on kinkinud tervele maailmale võrratud, jäljendamatud Vittorio De Sica, Marcello Mastroianni ja Nino Manfredi. Unustamata sürreaalset Püha Benediktuse kloostrit Subiaco (Gina Lollobrigida sünnikoha) ligidal.

Selle Lazio avastamiseks ei olegi vaja väga pikki vahemaid ette võtta. Piisab üüriautost ning tunnist-pooleteisest, uudishimust ning kergest seiklustahtest. Fantastiline on käia Itaalias piki sajanditevanuseid järeleproovitud teekondi, mööda maailmakuulsaid paiku. Võrreldamatu on aga kogeda omal käel, kuivõrd ammendamatu on selle maa mitmekesisus, mille igas kuupmeetris elab mitmeid maailmu.

Kes juhtub tulema Rooma poole praegusel “õndsal” aastaajal, mil kuumus vaibumas ja sügispäikest jätkub oktoobri lõpuni, neile teeme siia väikese meelespea üritustest, mis Lazio väikelinnades-külades tulekul. Enamus neist enogastronoomilised, aga milline parim ettekääne, et pilku marsruudilt kõrvale heita…

  • 20. september GENZANO DI ROMA
    Festa del pane casareccio / Koduleiva pidu
    Itaalias üks tuntuimad leivaliike, il pane di Genzano, on ainus ahjutoode, millele on antud IGP (indicazione geografica protetta) märk?. Pidustuste käigus õpetatakse leivatainast tegema ning valmistatakse kilomeetri pikkune bruschetta, mida pidulistele jagatakse. Ka osalevad veinitootjad on kohalikud.
  • 27.september – 4.oktoober ZAGAROLO
    Sagra dell’uva e dei vini tipici locali/ Viinamarja ja kohalike veinide pidu
    Veinid koos kohalike hõrgutistega (ciambelle, tordi matti, coppiette)
  • 10.-11. oktoober BELLEGRA (Rooma provintsis)
    Sagra delle tacchie ai funghi porcini
    Tacchie on kohalik käsitsi tehtud pasta eri liik, mida tehakse puravikega
  • 10.-11.,17.-18. ja 24.-25.oktoober CANEPINA (Viterbo provintsis)
  • Giornate della castagna /Kastanipäevad
    Degustatsioonid kõikvõimalikest kastanitoitudest.
    Soovitav kohad broneerida kohalikes toidupikades

Kastanitele on pühendatud ka need teised peod:

  • 17.-18., 24.- 25. oktoober LATERA (Viterbo provintsis)
    Festa del marrone
  • 16.-19.oktoober ROCCA DI PAPA (Rooma provintsis)
    sagra delle castagne
  • 18.oktoober MONTELANICO (Rooma provintsis)
    sagra delle castagne
  • 24.-25.oktoober AGOSTA (Rooma provintsis)
    Festa dell’autunno – sagra delle caldarroste e del vino novello
  • 25.oktoober MICIGLIANO (Rieti provintsis)
    Festa della castagna

Teisi üritusi:

Kuigi kõik teed viivad Rooma, mis on nagu aastasadade jooksul kihiti hiiglaslikuks kasvanud pärl, siis tema merekarbiks oli ja on aegade algusest iidseid lugusid jutustav maa – Lazio.

Autor: Kristel Kaaber, Rooma

Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradItaalias on üldjuhul tänavad ise kunstiks, seepärast siin toimubki enamik ühiskondlikust elust just väljas. Loomulikult see kunstipärasus inspireerib kõikvõimalikke inimesi uut loomingut tegema, näiteks Sardiinias tühjendatakse suveõhtuti Villasimiuse peatänav autodest, et tänavaservadele mahutada tänavakunstnike lauad ning nii nad lobisedes koos rahvaga kunsti loovadki – mõni tuleb lausa Roomast, mõnusa dialektiga pealtvaatajate poole pöördudes haarab värvirullid ja peitlid ning pilt valmib vaid kümne minutiga. Rooma – ja kõigi teiste linnade – väljakuil kohtab aga igat sorti tänavakunstnikke, kellelt saab koduseintelegi maale haarata või kes omaenda kehast on teinud kunstiteose, mis väikse annetuse puhul teinekord liigutama hakkab. Ja samal ajal kui Bologna uus linnapea hakkas 2009. aasta suvel kõnelema, kuidas tegelikult tuleks kõik isetegevuslik tänavakunst linna keskusest välja tõrjuda, linn graffitist puhtaks pesta ning mitte kedagi enam joonistama lasta, leppisid kunsti- ja muidutudengid kokku paljude väikeettevõtjatega ning kaunistasid nende hallist metallist uksekaitsed – või siis terve edicola – värviliste piltidega. Tänav on ka meie kodu ja me ei taha sinna steriilsust, vaid esteetilist naudingut ning vabadust omaenese loomejõudu proovile panna! Ma loodan, et ka linnapeale tuleb see viimane asjaolu nüüd kenasti meelde (peaks talle vist selle postituse lingi saatma, muide Bologna pilte saab suuremalt ka näha, kui peale klikid).



Tänava kunstnik, Villasimius, Sardegna, 2009 (Autor: Helena)

Tänava kunstnik, Villasimius, Sardegna, 2009 (Autor: Helena)




Tänav kui kunst, Burano, Veneto, 2009 (Autor: Julia)

Tänav kui kunst, Burano, Veneto, 2009 (Autor: Julia)




Platsilt kunsti, Roma, Lazio, 2008 (Autor: Kadri)

Platsilt kunsti, Roma, Lazio, 2008 (Autor: Kadri)




Südame kunst, Firenze, Toscana, 2009 (Autor: Sirje)

Südame kunst, Firenze, Toscana, 2009 (Autor: Sirje)




Vabadussammas, Roma, Lazio, 2009 (Autor: Anna)

Iseseisvussammas, Roma, Lazio, 2009 (Autor: Anna)




Seintekunst, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)

Seintekunst, Bologna, Emilia-Romagna, 2009 (Autor: Oudekki)



Fotojahil eestlased ja eestlaste sõbradÜtled itaallasele puhkus, siis ta suure tõenäosusega vastab – meri, sest mere äärde ongi siin Kindral Suve turmpäikese alt kõige parem pageda ja rannad muutuvad lihtsalt suurteks (paljasjalgsete) põgenikelaagriteks karmide tilkumaajavate linnaolude eest: ja õnneks leidub sel poolsaarel merd igal pool. Muidugi, kui meri jääb kaugeks või ummiku taha, siis aitavad ka purskkaevud hädast välja ja kui rannad on põhjalikult täis pakitud, siis on alati võimalik hoopis mägede jahedusse taganeda. Loomadki otsivad puhkamiseks varju – kes safaripargis puu alt, kes cozzekasvanduse toika otsast mereõhust ja kes lihtsalt kivipõrandalt. Aga siis kui suve veel kohal ei ole, siis tõmmatakse hoopis tööst hinge ja unistatakse kõigest sellest eelnevast, otsides kollast, mis oma erksuses tuletaks meelde neid kuumi hetki, mis kokkuvõttes siiski nauditavad on. Või nähakse seda kõike unes.


Meri ja jalad, Patti, Sicilia, 2009 (autor: Jelena)

Meri ja jalad, Patti, Sicilia, 2009 (autor: Jelena)




Purskkaevupuhkus, Roma, Lazio, 2005 (autor: Sirje)

Purskkaevupuhkus, Roma, Lazio, 2005 (autor: Sirje)




Mäed, vabadus, rahu, Oberregen, Trentino Alto Adige, 2008 (autor: Kätlin)

Mäed, vabadus, rahu, Oberregen, Trentino Alto Adige, 2008 (autor: Kätlin)




Lõvid lasevad leiba luusse, Fasano zoosafari, Puglia, 2007 (autor: Triin)

Lõvid lasevad leiba luusse, Fasano zoosafari, Puglia, 2007 (autor: Triin)




Põrandauni, Basiliano, Friuli-Venezia Giulia, 2008 (autor: Julia)

Põrandauni, Basiliano, Friuli-Venezia Giulia, 2008 (autor: Julia)




Kajakad cozzepüügil, Liguria, 2009 (autor: Mari-Ly)

Kajakad cozzepüügil, Liguria, 2009 (autor: Mari-Ly)




Puhkab tööst, Reggio Emilia, Emilia-Romagna, 2008 (autor: Oudekki)

Puhkab tööst, Reggio Emilia, Emilia-Romagna, 2008 (autor: Oudekki)




Rosa ja Nero, Pisa, Toscana, 2006 (autor: Janika)

Rosa ja Nero, Pisa, Toscana, 2006 (autor: Janika)



Arhiiv

Vaata filmi

Meie igapäevaseid fakte anna meile…

Kategooriad pilveta