Lõunamaa ööd on soojad ja muhedad isegi siis, kui on talv, inimesed kogunevad tänavatele, kui lõppenud on päevatöö, külmemais paikades läetakse suured gaasilaternad, et välikohvikuis ära ei külmaks, säravad vaateaknad, inimesed saalivad siia-sinna, tekivad varjudest, suur tohuvabohu, mida võib tajuda igasuguste nurkade all, kõikvõimalikest peegeldustest. Mõnikord on seda hoopis parem jälgida kaugelt, teadest, et iga tule all on omaette ja keeruline elu, tabades öövalguses selle riigi asustustihedust ning pidevalt toimuvat elu. Mõnikord aga võib lihtsalt vaikselt end lõdvaks lasta, jälgides lampide loodud haaravaid varjumänge, kunst, see on siin ka öö igakordne osa, kunst, emotsioonid ja kired – mida siinmail leiab isegi keraamikavabrikuist.
3 kommentaari
Comments feed for this article
september 20, 2009 kell 1:21 p.l.
ninataga
Sa oled nädala jagu maas 🙂 Eelmine nädal oli öö 🙂
Aga ma paneks ikkagi esimesele pildile 3 ja kolmandale 5 tugrikut teele 😉
september 20, 2009 kell 7:56 p.l.
Anna
mulle meeldib varjud òòs!
september 25, 2009 kell 3:14 p.l.
A.I.V.O.
Need varjud öös…
Nüüd ma arvan teadvat, kuidas Michelangelo oma kuulsad laemaalid lakke kinnistas. 😀