talu_automaat

Piimaautomaat

2006 aastal, pärast pikka võitlust, suutis üks Roncadella väiketalu Reggio Emilias saavutada õiguse otse oma piima tarbijale müüa, loodi esimene piimaautomaat, kuhu saab soovi korral kohale tulla ka omaenese klaaspudeliga ning kus piim maksis kolmandiku vähem kui poodides (hinnaks 1 euro ja seda tänaseni).  Piima tuuakse 2 korda päevas: hommikul vara ja õhtul 18 paiku; kui lõuna ajal või liiga hilja õhtul tulla siis on värskeltlüpstud pastöriseerimata piim otsas. Nüüd, kolm aastat hiljem, on kogu Itaalia niisuguseid automaate täis.

Kuid ülejäänud toit?

Tänases Itaalias võibki juba käibetõdedeks pidada kinnitusi sellest, kui kasulik on elada loodussõbralikult, toituda vaid sellest, mis kasvab kodukandis ning tarbida vaid seda, mis toodetud me lähedal. Kahjuks pakuvad enamik poode kaupa nii siit kui sealt. Näiteks  kui Parmeggiano-Reggiano juust on loomulikult oma linna kaup siis kitsejuust on  juba alati kas Sardiiniast või kusagilt mujalt.  Ka juur-ja puuviljad on alati kuskilt kaugelt! Neid viimaseid võiks ju lähemalt tulla…

Muidugi on ka meil omad talupidajad olemas, kuid kuidagi silmakirjalik tundub mulle seesugune looduslähedane elu, et võtan auto spetsiaalselt selleks, et teha pikk retk mööda talunikke täiendamaks oma toiduvarusid. Parem käin siis kohalikus mahepoes ja ostan mahedaid Argentiina pirne….või siiski mitte…

Laupäeval piazzal on õnneks aastaid maheturg, kus üks talu käib oma juur-ja puuvilju müümas. Ma olen juba ammu nende kindel klient. Kaup on kvaliteetne ning hind on sobiv, mitte ainult mulle. Nende juures on alati vaja number võtta ning tihti tuleb oodata oma järge, vahest isegi pool tundi. Nüüd aga on linn teinud veel suurema sammu ning vaid ühe taluniku leti asemel on  laupäeva hommikuti piazza Fontanesi talunikega täidetud. Pakutakse kõike, igaüks seda, mida ta ise toodab/kasvatab.

Päris turg

Parmiggiano-Reggiano müüja

Parmiggiano-Reggiano müüja

Umbes 15 letiga plats on täis rahvast, kõigile meeldib osta otse “omade” käest, kõik naudivad võimalust talunikuga otse suhelda ning nõuda neid kõige paremeid palasid. Kui ma arbuusi ostes küsin, et kas need ka head on, siis saan vastuseks: “kui pole hea siis tule tagasi järgmine nädal ja ma annan uue tasuta”. Pole vist vaja mainida, et ma pole nii head arbuusi ammu saanud?

Parmiggiano-Reggiano müüja pakub 42 kuu vanust kuninglikku juustu kõigile järjekorras maitsta. Kui poes maksab 14 euro ringis kilo, siis turul saab 10.90 kätte: ikka otse tootjalt ju. Kitsejuustu müüjal on ka kitsedest suur plakat üles riputatud, kus tema ise paitab kitse suuri piima täis tisse! Saadaval on ka erinevad singid ja salaamid, rääkimata moosidest või erinevat tüüpi jahuliikudest. Rahvas nagu oleks just seda oodanud; kõik ostavad midagi rahulolevalt.

Rahuolu

Kui sõbranna helistab nädala sees ja kutsub laupäeva hommikuks külla, siis minu eitava vastuse peale meenub ka talle kohe, et laupäeva hommikuti on üks kohtumine piazza Fontanesi, millest ei saa ära ütelda – mis siis, et ta pole juba mitu kuud jalga linna tõstnud.

Kiitev info levib kuulujutu kiirusega üle linna, kõik räägivad, kiidavad kauba kvaliteeti ning võimalust osta otse taluniku käest tema kaupa. Otsideski ei leia inimest, kes mossis näoga veaks ühe jalaga maha ringe ning turu üle viriseks. Tunneme, et linn arvestab meiega, me kõik kuulume siia linna, sama palju me kuulume ka maale, tunneme nüüd oma talunikke ja teame kust tuleb toit me lauale.  Siinkandi talunikud on ka rahul, teenides õigaselt jateades, et nende hoole ja armastusega kasvatatud kraam jõuab sinna, kus temast kindlasti lugu peetakse.

Külm õhk kuklal

Talumeeste turg

Talumeeste turg

Ütlesin, et keegi ei virise? Coopi juhtidega ei ole ma nimelt rääkinud. Natuke on talulaada külastajate hulgas kerkimas hirm, kunas supermarketiketid oma käibe vähenemist nähes talunikelaadale 1:0 üritavad teha.

Meenub toosama piimaautomaadi võitlus ning selleaegsed lood suurte piimatootjate ekspertidest, kes kinnitasid, et kuna pastöriseerimata piimast võib väga lihtsalt colibakteri saada, siis niisugust müüki ei tohi mingil lubada. Võitlus – muuhulgas taaskord Beppe Grillo abiga – tookord võideti, piimaautomaadi juures on silt, et on soovitav piim enne tarvitamist läbi keeta. Samas on saadaval ka garantii selle kohta, et lehmad saavad vaid mahetoitu ning kõik on sanitaarselt kontrollitud.

Hoian pöialt, et talunikelaat saab nii tugevalt piazzaosaks, et selle kaotamine tekitaks linnapea reitingutes liiga suure languse, nii et suurpoodide lobby enam liigset mõju ei avalda.

Autor: Mari-Ly Rehk, Reggio Emilia

Advertisements