AbortoEile sisenesid 7 poliseinikku Napoli Federico II polikliinikusse, keelustasid kõigile haiglast lahkumise, tungisid ühe 39-aastane äsja abordi üle elanud naise palatisse ja süüdistasid teda “lootemõrvas” (termin, mida kriminaalkoodeksis ei eksisteeri). Operatsiooni alustati anonüümse teate põhjal, et haiglas toimub ületähtajaline illegaalne abort. Sissetung toimus vaid 20 minutit pärast abordi toimumist, võib-olla oli neil plaanis varasema kohalejõudmise korral isegi protseduur katkestada. Patsient oli ostustanud terapeudilise abordi kasuks 21. nädalal (seaduse poolt lubatud 23-nädalase tähtaja sees) kuna lootel oli kromosoomianomaalia nimega Klineferteri sündroom.

Carmine Nappi, Federico II naisteosakonna juhataja andis teada, et “abort oli tehtud täielikus seaduse järgimises. Kui rasedus oleks lõpuni viidud, oleks lapsel olnud 40% tõenäosusega tõsine vaimne väärareng. Ravimite toimel kutsuti naisel korduvalt emakakokkutõmbed, mille tulemusel nurisündis väärarenguga ning juba surnud loode.”

Politsei küsis naiselt, kas ta on abordi eest maksma pidanud ning patsient oli sunnitud vaatama isegi väljeheidetud lootematerjali. Karmil toonil (et mitte öelda ähvardusel) nõuti palatikaaslaselt kohest tunnistajaks olemist, lisades, et muidu peaks ta seda hiljem kohtuniku ees tegema. Politseinikud konfiskeerisid haigusloo ning 460g kaalulise surnud loote. Naisteliidu juhi Stefania Cantatore sõnade kohaselt oli see politsei operatsiooni äärmiselt ebainimlik. Parafraseerides feministide hüüdlauset – sellest, mis oli juba iseenesest dramaatiline, sai tragöödia.

Tahaksin sinisilmselt uskuda, et juhtunul pole midagi tegemist ametlikult alanud valimiskampaaniaga, mis tsunamina inimestele langeb. Kuid ei tasu unustada, et üleeile tõi “La Repubblica” ära Forza Italia liidri Berlusconi seisukoha, kus too avaldas toetust ajakirjanik Giuliano Ferrara ettepanekule nõuda ÜROs moratooriumit abordile samadel alustel kui tehti moratoorium surmanuhtlusele: “Usun, et tunnistada õigust elule viljastamisest kuni loomuliku surmani, on printsiip, mida ÜRO peaks omaks võtma.”. Eile astus härra Berlusconi sammukese sellelt positsioonilt tagasi, soovitades ettevaatlikult: “Siiski pean ma aborti südametunnistuse probleemiks”. Igal juhul võib karta, et kui Berlusconi järgmistel valimistel võidab, siis “vaadatakse uuesti üle” Seadus 194: seadus, mis abordi legaliseerib ning määratleb selle lubatud sooritamisviisid.

Seadus 194 oli itaallaste suur võit, saavutatud 1978. aastal väljakuvõitluste ning referendumite läbi. Ainus juhus Itaalia ajaloos, kus samas küsimuses tehti isega kaks referendumit. Esimesega otsustati “Jah” abordiõiguselele ning naiste enesemääramisele. Test korda võeti asi üles 1981. aastal katoliiklaste poolt, seekord selleks, et seadus tühistada. “Ei” , see tähendab seisukoht “Seadust 194 ei puutu” võitis 68% referendumil osalejatest.

Hiljuti pani Vatikan jälle 194-vastase propagandamasina käima. 3.veebruari Angeluse-jutlusel ütles paavst Benedictus XVI: “Elu tuleb kaitsta ka enne sündi, eriti siis, kui ta veel habras ja kaitsetu on.” Ka kardinal Ruini mainis 28. jaanuaril telesaates “Otto e mezzo”, et “igasugune seadus, mis abordi legaliseerib, on põhiolemuselt halb“. Ja vaata-vaata, millise kummalise kokkusattumusena härra Berlusconi püüdiski selle palli kinni ning kindlustas sellega omale kiriku toetuse.

Naistest eksministrid Barbara Pollastrini (Partito Democratico) ja Livia Turco (Partito Democratico) näevad selles tahet, et niigi kannatusega otsustanud naisi mõrvaritena näidata ja pingekliimat tekitada. “Oleme jõudnud niikaugele, et tehakse anonüümseid teateid ning võetakse neid ka arvesse,” ütleb katoliiklasest Turco “Väljendan oma täielikku solidaarsust patsiendile ja teda assisteerinud haiglapersonalile ning kutsun üles kõiki parteisid mitte poleemikaid tegema ning lahkarvamusi õhutama. Sedasama peaks ka Katoliilik Kirik tegema.” Pollastrini jätkab “Tuleb jätkata seaduse 194 järgimist, nii nagu seda tehti Napoli polikliinikus. Tegemist on väärt seadusega, milles on olemas tasakaal naiste vastutustunde, sündiva elu õiguste ning arsti deontoloogia vahel. Peame üheskoos ütlema -“aitab!” “.

Naiste vastus ei lase ennast kaua hoodata. Juba täna õhtupoolikuks on määratud kokkusaamine Napolis Vanvitelli väljakul, et jälle oma õiguste eest välja astuda, nagu 30 aastat tagasi. Naisteliidu Milaano esindaja Maria Grazia Campari väidab, et lihtsalt meeleavaldustest enam ei aita, tuleb tegutseda juriidilises suunas, kaevates kohtusse need, kes naiste abordiõigust takistavad.

Loen ennast nende rohkearvuliste itaallaste hulka, kes tunnistavad katoliiklaste õigust oma isiklikku elu ka kõige integraalsemte usuprintsiipide järgi elada. Hädad algavad siis, kui neid põhimõtteid peetakse kodanike enesemääramisõigusest ülemaks.

Meil saab tulevatel aegadel tegemist olema, nagu kirjutas eile punture.astio.net

Autor: Kristel Kaaber, Rooma

Advertisements