2007. aastal sorteeriti Fumanes 72% prügist ja otse loomulikult üritatakse alanud aastal see number veel suuremaks saada. Siin elades tundub prügivärk mingi suure spordina, kus reeglite järgimist kontrollib Fumane linnavalitsus ja entusiastlikud mängijad on Fumane elanikud.
Kui me siia alles kolisime ja linnavalitsusse oma dokumente vormistama läksime, siis kõige pikema aja veetsime just selles toas, kus räägiti prügi sorteerimisest. Linnavalitsuse ametnik andis kaasa mahuka brožüüri, kus oli üksikasjalikult kirjas, millist prügi kuhu tuleb sorteerida, millele tullakse järgi ja mida peab ise prügisorteerimiskeskusesse toimetama. Aasta alguses saadetakse postkasti kalender, kus on kirjas mis päeval millist prügi ära viiakse. Brožüür jaotab prügi üheksa alaliigi alla – orgaaniline (toidujäätmed, õli jms), puuoksad ja lehed, plastik, paber ja papp, klaas ja plekk, suur prügi (nt.kodumasinad), ohtlikud jäätmed (patareid, arstirohud jne), kasutatud riided ja viimasena secco ehk kõik see mis eelneva kaheksa alla ei mahu. Iga alaliigi all on veel pikk nimekiri, mis selle alla kuulub ja mis mitte. Esimene nädal ma sõna otseses mõttes seisin mingi karp või jogurtitops näpus ja ajasin brožüürist näpuga järge, et kuhu ma nüüd selle visata võin. Linnavalitsus andis meile koju kaasa ka spetsiaalse kasti orgaanilise prügi tarvis ning plastpudeli toiduõli kogumiseks.
Ukse tagant viiakse ära orgaaniline prügi 2x nädalas, plastik 1x nädalas, paber 1x kahe nädala tagant ning secco 1x nädalas. Klaasi ja pleki jaoks on tänaval spetstünn (see roheline) ja kõik muu tuleb ise viia küla servas asuvasse kogumispunkti. Kõigil Fumane elanikel on kogumispunkti kasutamiseks kliendikaart (tessera) kuna eelmistel aastatel juhtus sedagi, et teiste piirkondade elanikud tassisid oma prügi Fumane kogumispunkti, kuigi see on mõeldud ainult kohalikele (rahastatud kohalikest maksudest).
Prügimaksu maksame muidugi ka ja seda arvestatakse, vist nagu igal pool, elupinna ruutmeetrite ning sissekirjutatud elanike arvu järgi. 30% allahindlust saavad need, kes oma orgaanilist prügi ise komposteerivad. Selleks jällegi jaotab linnavalitsus soovijatele vastavad komposteerimiskastid – minu suureks üllatuseks lausa 50% elanikest kasutab isekomposteerimise võimalust.
Üks põhjuseid, miks prügisorteerimine siin nii hästi toimib, on asjaolu, et prügi niisama äraviskamine on muudetud praktiliselt võimatuks. Prügikonteinereid ei eksiteeri, väikeseid prügikaste tänaval olen leidnud terve Fumane peale kolm. Ja sama kehtib ka ümberasuvate külade kohta, isegi suure supermarketi juures ei ole mitte ühtegi prügikonteinerit. Ma tean seda väga hästi, sest peale kolimist oli meil ikka kõvasti üle keskmise sodi, kogumispunkti me veel kasutada ei saanud (ega teadnudki sellest veel) ja me ei leidnud mitte ühtegi kohta kuhu oma prügi toimetada! Lõpuks viisime Veronasse oma endise elumaja prügikasti…khmm…
Teiseks viiakse “tavalist” prügi ukse tagant ära ainult 1x nädalas. Seega, kui hoolega ei sorteeri, siis tekib sul nädalaga paras pürgihunnik ja seda sa pead kuni õige päevani oma territooriumil hoidma ega ei või jäätmeid ladustada tänavale.
Kolmandaks toimib Fumanes kõva naabrivalve ja keegi naljalt oma prügi kuhugi põõsa alla ei toimeta (ning niisuguse teo eest trahvitakse muidugi ka korralikult).
Ja neljandaks: ehk on Fumane elanikud keskmisest rohkem keskkonnateadlikud. Kohe kindlasti tuntakse siin oma küla ja Valpolicella piirkonna üle uhkust ning hoiatakse oma elukeskonda. Mulle tundub, et erinevalt enamikest itaallastest ulatub siinsete inimeste jaoks ulatub kodu välisuksest kaugemale.
Autor: Külli Voit, Fumane
9 kommentaari
Comments feed for this article
jaanuar 27, 2008 kell 9:19 e.l.
ÖöHulkur
Lihtsam om jah inimesi kottida, selle asemel et otsida võimalusi, et prygi tekix vähem.
Pakendid näitu-sex – iga krdi junn ja vidin om ilgelt ää pakendet. Äärmusline näide (yhest foorumist):
“Minu poolt oleks ka üks idiootsus välja pakkuda, Olympuse digikaamera mälukaardi pakend. Pakendi paksus on umbes 10-15 mm (oleneb kuidas mõõta), pikem külg on umbes 170 mm ja lühem 125 mm.
Ja selline pirakas pakend tehti 25x20x1 mm kaardikese jaoks!!!”
Prygimaffia. Kari kapitaliste surex nälga, kui prygi ep tekix.
http://hulkur.pri.ee/index.php?s=news&p=huudised&m=50
http://hulkur.pri.ee/index.php?s=news&p=huudised&m=51
jaanuar 27, 2008 kell 9:28 e.l.
Oudekki
Sellepärast Itaalias inimesed võitlevadki prügi sorteerimise eest, sest see ei rahasta prügifirmasid vaid saadab jäätmed taaskasutusse. Ukselt uksele sorteeritud prügi korjamine on odav ning kontrollitav, seda saab rahastada avalikust prügimaksust.
Sellepärast Napolis ongi probleemid, et prügimaffia kardab kasumit kaotada 🙂
See on õige, et pakendada võiks vähem (Itaalia pakendabki vähem kui USA), aga inimese elu tagajärjel tekib ikka prügi, seega küsimus, kuidas sellega toimida jääb õhku. Ma arvan, et võimalikult suur hulk taaskasutust on üks parimaid lahendusi.
jaanuar 27, 2008 kell 9:42 e.l.
ÖöHulkur
Taaskasutus läeb ka midagist maxma ju? Teine teema om veel tuu, et tänapäiväl toodetavad asjad (jalgrattad, kylmikud jne) ep pea nii kaua vasta, kui veel paarikymne aasta tagused. Röökimata nõnnanimetet “amoraalsest vananemisest”. Muudkui osta uus ja vii vana ää kuhugi romulasse.
Mulle ntx käiaxe pinda, et ma ostax endale uue raali. A millex? 7 aastat vana, a vastapidavuses ja vahel isegi kiiruses annab nii mõnelegi uuemale silmad pähe.
Uuemad söövad rohkem elektrit kah – siin tuleb juba energia kokkuhoid mängu.
jaanuar 27, 2008 kell 9:48 e.l.
Annumannu
Ma kaldun arvama, et selline prùgi sorteerimine, nagu teil Fumanes on, toimib ainult vàikestes kohtades.Vàhemalt sellisel kujul, kahjuks.Kaval nipp on muidugi tavalised prùgikondeinerid àra koristada.Mis sul siis muud ùle jààb, kui sorteerida.Naabrivalve kui selline on ka vàga efektiivne, tean omadest kogemustest:D
jaanuar 27, 2008 kell 12:07 p.l.
Oudekki
Mulle ka meeldib see mõte, et tavalisi konteinereid ei ole. Nendega on mõnedes kohtades veel see probleem, et firmad kippusid sinna oma tööstusjäätmeid tooma, et siis ise vähem prügimaksu maksta.
Taaskasutus läheb muidugi midagi maksma, aga see ei ole enam mingile firmale kasumiteenimise maks vaid koristamisemaks. Taaskasutus on kokkuvõttes soodsam, kui mittetaaskasutus, sest see võimaldab nii ressursse kokku hoida (uute asjade tootmisel) kui loodust hoida (prügipõletite puudumine ja matmiskohtade väiksus).
jaanuar 27, 2008 kell 12:45 p.l.
ÖöHulkur
Kuda võtta… Keski siiski teenib taaskasutuse pealt alati vahelt. Egas riigi-issid ja kapitalistid ometigi mingid altruistid pole…
A, muidex, kuis sääl Itaaliamaal tyhja taara värk käib?
Ma kyll väegade pallu taarat ep tekita – õlut ntx joon pubis. Kallim kyll, a sääl om vähemalt norm pubi puhul ka norm seltskond.
Niipallu kui koton taarat koguneb, tõstan vahetevahel kotiga aia äärde – 10 minutiga om prykkarid puhta töö teind. Sest see pagana taarandus om Eestis ikke täiega peetis. Eipole mul aiga ega viitsimust mööda linna töötavat taara-automaati jahtida. Nood hädised paar krooni, mis saaxin – no ep tasu ää.
Konteineritest: http://hulkur.pri.ee/galerii3/index.php?act=i&a=Tarbatu_2007&img=eiviska.jpg
Oma prygi ep tohi, a naabrimehe oma seega võib 😀
…ja veel, prygimaxudest-maxadest ka.
Kuskil Soomes pidi olema siuke systeem, et ostad kylapoest prygikoti, mille hinnas om kohe ka prygiveo max sees. Kindlal kuupäeval tõstad koti tänava äärde ja möödasõites kogutaxe kokku. Ei mingeid lisamaxe.
jaanuar 27, 2008 kell 12:53 p.l.
Kristel
Ei suudaks jah suures linnas sellist tõhusat sorteerimist ettegi kujutada…Kui Pescinas (5000 elanikku) elasin, siis nägin elanikes väga suurt pessimismi. Nii mõnedki peatusid, kui mind sorteerimas nägid, et mis sa tühjaga jamad – sina sorteerid, aga prügiauto viib ikka kõik samale prügimäele ja viskab nad ühte( nii nagu “Striscia la notizia” reportaazidest näha on). Igal juhul, au põhjaitaallastele!
Olen nõus ÖöHulkuriga – mittekasutus oleks kõige õigem lahendus, aga iga päev loputatakse aju, et meist aina suuremaid tarbijaid teha. Kogu see globaalne krempel püsib ju tarbimise peal üleval. Selles suhtes olen ka ise pessimist. Et mittekasutus ei saa iialgi juuri alla saama… kui just me iseendas revolutsiooni ei tee ja ei hakka aru saama, et natuke vähem võib viia millegi rohkemani.
Selle ootel… jätkame sorteerimist.
veebruar 1, 2008 kell 10:04 p.l.
rohi.ee/lobisevad » Blog Archive » roheline-jaanuar
[…] unistaja.blogspot.com… kuduvkoeraomanik.blogspot.com… p6rgukiz.blogspot.com… toompark.pri.ee… lapsuliblikas.blogspot.com… http://www.jaanuskase.com… larko.kolhoos.ee… kaja.ekstreem.ee… lapsuliblikas.blogspot.com… klamber.info… mustiski.blogspot.com… metsatagune.blogspot.com… itaalia.wordpress.com… […]
veebruar 10, 2008 kell 2:17 e.l.
killuke
Ka suures linnas on võimalik prügi edukalt sorteerida!!! Toronto oma 5 miljoni inimesega (Toronto äärelinnadega on kokku 5 miljonit, Torontos endas on 2.5 miljonit) inimest. sorteerib hetkel seda nii hästi, et kahe aasta pärast peaksid nad jõudma 70% kogu prügist! Kõik see on toimunud viimase viie aasta jooksul, kui inimeste teadlikkus ja linna võime erinevat prügi korralikult kokku korjata on paranenud (muidugi on ka trahvid kõrged, kui sa midagi valesti teed – kahjuks on see vahel ainuke stiimul mõnele). Hetkel proovitakse korterimajade prügisorteerimist paremini organiseerida, eramajad ja ärid juba tegutsevad edukalt.