Fumane2007. aastal sorteeriti Fumanes 72% prügist ja otse loomulikult üritatakse alanud aastal see number veel suuremaks saada. Siin elades tundub prügivärk mingi suure spordina, kus reeglite järgimist kontrollib Fumane linnavalitsus ja entusiastlikud mängijad on Fumane elanikud.

Kui me siia alles kolisime ja linnavalitsusse oma dokumente vormistama läksime, siis kõige pikema aja veetsime just selles toas, kus räägiti prügi sorteerimisest. Linnavalitsuse ametnik andis kaasa mahuka brožüüri, kus oli üksikasjalikult kirjas, millist prügi kuhu tuleb sorteerida, millele tullakse järgi ja mida peab ise prügisorteerimiskeskusesse toimetama. Aasta alguses saadetakse postkasti kalender, kus on kirjas mis päeval millist prügi ära viiakse. Brožüür jaotab prügi üheksa alaliigi alla – orgaaniline (toidujäätmed, õli jms), puuoksad ja lehed, plastik, paber ja papp, klaas ja plekk, suur prügi (nt.kodumasinad), ohtlikud jäätmed (patareid, arstirohud jne), kasutatud riided ja viimasena secco ehk kõik see mis eelneva kaheksa alla ei mahu. Iga alaliigi all on veel pikk nimekiri, mis selle alla kuulub ja mis mitte. Esimene nädal ma sõna otseses mõttes seisin mingi karp või jogurtitops näpus ja ajasin brožüürist näpuga järge, et kuhu ma nüüd selle visata võin. Linnavalitsus andis meile koju kaasa ka spetsiaalse kasti orgaanilise prügi tarvis ning plastpudeli toiduõli kogumiseks.

Ukse tagant viiakse ära orgaaniline prügi 2x nädalas, plastik 1x nädalas, paber 1x kahe nädala tagant ning secco 1x nädalas. Klaasi ja pleki jaoks on tänaval spetstünn (see roheline) ja kõik muu tuleb ise viia küla servas asuvasse kogumispunkti. Kõigil Fumane elanikel on kogumispunkti kasutamiseks kliendikaart (tessera) kuna eelmistel aastatel juhtus sedagi, et teiste piirkondade elanikud tassisid oma prügi Fumane kogumispunkti, kuigi see on mõeldud ainult kohalikele (rahastatud kohalikest maksudest).

Prügimaksu maksame muidugi ka ja seda arvestatakse, vist nagu igal pool, elupinna ruutmeetrite ning sissekirjutatud elanike arvu järgi. 30% allahindlust saavad need, kes oma orgaanilist prügi ise komposteerivad. Selleks jällegi jaotab linnavalitsus soovijatele vastavad komposteerimiskastid – minu suureks üllatuseks lausa 50% elanikest kasutab isekomposteerimise võimalust.

Üks põhjuseid, miks prügisorteerimine siin nii hästi toimib, on asjaolu, et prügi niisama äraviskamine on muudetud praktiliselt võimatuks. Prügikonteinereid ei eksiteeri, väikeseid prügikaste tänaval olen leidnud terve Fumane peale kolm. Ja sama kehtib ka ümberasuvate külade kohta, isegi suure supermarketi juures ei ole mitte ühtegi prügikonteinerit. Ma tean seda väga hästi, sest peale kolimist oli meil ikka kõvasti üle keskmise sodi, kogumispunkti me veel kasutada ei saanud (ega teadnudki sellest veel) ja me ei leidnud mitte ühtegi kohta kuhu oma prügi toimetada! Lõpuks viisime Veronasse oma endise elumaja prügikasti…khmm…

Teiseks viiakse “tavalist” prügi ukse tagant ära ainult 1x nädalas. Seega, kui hoolega ei sorteeri, siis tekib sul nädalaga paras pürgihunnik ja seda sa pead kuni õige päevani oma territooriumil hoidma ega ei või jäätmeid ladustada tänavale.

Kolmandaks toimib Fumanes kõva naabrivalve ja keegi naljalt oma prügi kuhugi põõsa alla ei toimeta (ning niisuguse teo eest trahvitakse muidugi ka korralikult).

Ja neljandaks: ehk on Fumane elanikud keskmisest rohkem keskkonnateadlikud. Kohe kindlasti tuntakse siin oma küla ja Valpolicella piirkonna üle uhkust ning hoiatakse oma elukeskonda. Mulle tundub, et erinevalt enamikest itaallastest ulatub siinsete inimeste jaoks ulatub kodu välisuksest kaugemale.

Autor: Külli Voit, Fumane